2021. aastal alanud Rahvusraamatukogu kapitaalremont ja ühendamine riigiarhiiviga hakkab lõppema ning 3,4 miljonit säilikut kolitakse jõudumööda Tõnismäe hoonesse tagasi, milleks kulub veel ligi kaks aastat. Taavi Eilat läks veel värvilõhnalisse tarkusetemplisse, et uudistada, mida me saime remondi eest, mis maksab koos uue sisustusega 105 miljonit eurot.

2021. aastal pani Rahvusraamatukogu oma uksed Tõnismäel kinni, enam kui kolm miljonit raamatut koliti siit ära ja algas suurejooneline remont. Isegi Marie Under pandi vahepeal ehituse eest kasti peitu. Aga nüüd on rekonstrueerimine lõppenud. Maja, mis ehitati laulva revolutsiooni vaimus ja mille avas omal ajal Lennart Meri, on valmis saanud ja siinne rahvas kolib tasapisi sisse. Aga olge juba ette hoiatatud, et päris päris lahti tehakse see maja alles 2027. aasta maikuus.

Kohe majja sisse astudes vaatab külastajatele vastu meie seast hiljuti lahkunud Enn Põldroosi seinamaal “Valguse ja varju piiril”. Just valgus on märksõna, mis uuenenud rahvusraamatukogu hoones on väga oluline. Juba fuajees on kõik heledam, ka lagi, mis varem oli musta värvi, on nüüd valgetes toonides. 

Pikka avakoridori tuleb avalik sajameetrine sisetänav, kuhu on oodatud kõik inimesed veetma aega ja nautima kultuuri. Just avatust peavad rahvusraamatukogu töötajad äärmiselt oluliseks ja näiteks selliseid intsidente, nagu mõni mäletab, 2000. aastate algusest, kust koolinoori rahvusraamatukokku mingitel segastel asjaoludel ei oodatud, ei tohiks enam korduda. Nüüd on siia majja kõik oodatud.

Rahvusraamatukogu saab nüüd olema avatud ööpäev läbi ja selleks saab lugeja ennast tuvastades tulla siia kasvõi näiteks kell kolm öösel. Selleks loodi ka eraldi ala, kus on muuhulgas kohvik, aga kus hakkab olema palju laudu ja isekohti, kus õppida, lugeda ja teha kõike muud, mida inimesed siis öisel ajal siin raamatukogus teha tahavad. Kusjuures tuleviku raamatukogus ei saa rentida mitte ainult raamatuid, vaid ka näiteks koosolekuruume.

Eesti Rahvusraamatukogu peadirektorit Martin Öövelit valdab majja tasapisi naastes äratundmisrõõm. “Lapsest saati olen selles hoones ise käinud ja siin ka hilisemas elus noh kas söömas või õppimas käinud, nii et isiklikus plaanis on äratundmisrõõm ja kolleegidele muidugi pikaaegse ootuse realiseerumine,” sõnas Öövel ning lisas, et raamatukogu meeskond tegutseb veel suuresti kastide otsas ja kolimisprotsess käib täie hooga.

Öövel loodab, et värskendatud rahvusraamatukogust saab koht, kus on Eesti mälu ja maailma teadmised, mis kohtuvad inspiratsiooniga. “Et iga inimene leiaks siit enda jaoks selle miski.”

Teater, kino ja haridus

Rahvusraamatukogus on aastaid tegutsenud ka VAT teater ja otseloomulikult tulevad ka nemad oma uuenduskuuri läbinud ruumidesse tagasi. Paljude üllatuseks on rahvusraamatukogus nüüd ka oma kino. Kinosaal sai rajatud selleks, et rahvusarhiiv, kes kolib samuti rahvusraamatukogu ruumidesse saaks näidata siin filme ja selleks, et seda kõikide tulede ja viledega kinosaali ehitada, raiuti maja maa alla sügavamaks.

Lisaks alustab raamatukogus tegevust ka haridusinnovatsiooni ettevõtete katusorganisatsioon. “Me näeme, et raamatukogu on põhimõtteliselt kogukonna keskus. See on koht, kuhu saab peagi tulla väike lasteaialaps koos oma juhendajaga tuurile ja kasutada meie õppemänge, näiteks Alpa Kids. Kui ta on veidi suurem, saab minna edasi Vivita leiutamislaborisse või huviringidesse. Kui ta jõuab juba kooliikka, võib-olla isegi keskkooli, märkab ta ise mõnda probleemi hariduses – ja just selline lugu on toonud enam kui sada tiimi erinevate asjade lahendamisse,” rääkis EdTech Estonia juhatuse liige Liis Siiroja.

“Sellisel juhul saab ta tulla meie häkatonidele. Õpetaja saab tulla meie seminaridesse ja töötubadesse, et asju katsetada. Nii et raamatukogu ongi see koht, mis toob kogu elukaare vältel inimesed kokku,” lisas ta.

Kuigi tegemist on avalik-õigusliku asutusega, peab Rahvusraamatukogu ikkagi ise ka raha teenima. Üks suund on näiteks konverentside korraldamine – kas suures konverentsisaalis või mõnes väiksemas ruumis. Olgu saladuskatte all öeldud, et see on üks esimesi avalikumaid võimalusi, kuidas juba praegu siia majja tulla. Kui keegi tahab korraldada siin seminari, võib seda täiesti vabalt broneerida. Ainus asi on see, et toolid tuleb kas ise kaasa võtta või kuskilt tellida.

Mööbel on omaette suur teema ja ka põhjus, miks siia majja saab tegelikult sisse kolida alles 2027. aastal – mööbli hankimiseks on tarvis suurt riigihanget. Kuna riigil on raha vähe, tehakse seda kahes jaos. Seepärast ongi nii, et tulevases hubases lugemissaalis avaneb praegu vaatepilt, kus raamatukastide rivi ulatub silmapiiri taha. Kõik need kastid on nummerdatud ning nende kombinatsioone oskavad lahti “muukida” ainult Rahvusraamatukogu töötajad. Ühtekokku on hoidlatesse ja riiulitesse tarvis lahti pakkida 3,4 miljonit teavikut.

Ja muusika

Aga kõik raamatud ei ole enam kastides. Need 120 000 raamatut, mis olid välja pandud Narva maantee asenduspinnale, pannakse nüüd riiulitesse siin neljanda korruse saalis ja lugejad saavad neid ka kätte. Lihtsalt siia majja veel tulla ei saa, sest see on osaliselt ehitusjärgus. Raamatuid tuleb tellida läbi Esteri veebikataloogi, näiteks raamatukappi. Kui praegu panevad riiulitesse raamatuid peamiselt Rahvusraamatukogu enda töötajad, siis suure tõenäosusega tuleb ühel hetkel korraldada ka talgud. Midagi sarnast nagu 1988. aastal, kui inimesed tulid appi kaevama kahekilomeetrist kraavi kaablite jaoks. Nüüd võib ühel hetkel vaja minna talguid, et raamatud riiulitesse panna.

Funktsioone saab siin majas olema rohkelt ja neid ei jõua kõiki ette loetleda. Aga võib-olla on huvitav veel teada, et lisaks raamatutele on siin ka Eesti kõige täielikum helisalvestiste kogu, mida just lähipäevil lahti pakitakse. Aga raamatukogus ei saa muusikat mitte ainult kuulata, vaid ka teha. Nimelt on siin olemas ka kaks helikindlat salvestusstuudiot kus praegu ei ole veel küll midagi, aga õige pea on tulemas helitehnika ja ühte neist pannakse ka tiibklaver.

“Väga kasutatav on meie noodikogu. Inimesed käivad laulude noote ja õpetajad käivad õpilastele repertuaari siin valimas ning kokku panemas,” sõnas Eesti Rahvusraamatukogu muusikasaali koordinaator Nansi Leppik-Volt.