Tõusnud on ka Arktika sõjaline tähendus regioonis. USA-le tähendab kontroll Gröönimaa üle positsioonide tugevdamist Arktikas, Venemaa ja Hiina mõju piiramist ning USA heidutustegevuse võimaluste laienemist nimetatud riikide suhtes. Euroopale on Gröönimaa ümber toimuv seonduv suveräniteedi ja rahvusvahelise õiguse küsimustega ning NATO sisese survestamise lubamatusega ühe NATO liikmesriigi poolt teise liikmesriigi suhtes. Peale Trumpi avaldusi Gröönimaa suhtes suurendas osa Euroopa riikidest oma sõjalist kohalolekut Gröönimaal luuremissioonide ja ühisõppuste formaadis. Selle tegevuse avangardis on Saksamaa, Rootsi, Norra ning nendega liitunud Madalmaad, Soome ja Suurbritannia. USA president nimetas sellist tegevust «ohtlikuks mänguks» ja USA huvide torpedeerimiseks Saksamaa tõi oma mehed tagasi, aga Taani saatis sinna lisajõude. Gröönimaa küsimustes vastasid sealsed elanikud massiliste protestidega, mille eestvedaja on Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen. Taani pealinnas Kopenhagenis toimusid samuti protestimiitingud USA saatkonnahoone ees ning sellega väljus Göönimaaga seotud olukord diplomaatia tasapinnast, sisenedes ühiskondliku vastupanu tasapinda. Sel ajal külastas Taani Kuningriiki USA delegatsioon nii vabariiklastest kui demokraatidest USA Kongressi liikmetega. USA poliitiline eliit on lõhenenud, kuna osa Kongressi liikmeid ei ole valmis toetama Trumpi administratsiooni survestuspoliitikat USA NATO liitlaste suhtes. Euroopa Liidu reaktsioonid seoses Trumpi Gröönimaa survestamisega on olnud koordineeritud ja jäigad. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Antonio Costa avaldasid seisukohta, et Trumpi kavandatavad tollitariifide tõstmised temaga Gröönimaa küsimustes mittenõustuvate Euroopa riikide suhtes võivad valla päästa ohtliku regressioonitsükli transatlantilistes suhetes.
