Kuressaare teatris esilinastunud film “Mis värvi on paradiis” räägib Saaremaal elanud Elmar Suurpere loo, kes on üks neljast Eesti mehest, kelle ees on Rootsi riik andestust ja vabandust palunud, kuna andis nad kunagi nõukogude liidule välja.
25. jaanuaril 80 aastat tagasi viidi sunniviisiliselt 17-aastane Elmar Suurpere koos teiste 146 Balti riikidest pärit noormehega Rootsis Trelleböri sadamas nõukogude liidu auriku Beloostrovi pardale ja toodi Rootsist konvoi valvega Lätti.
Kõik need 146 eestlast, lätlast ja leedulast olid Lätist aasta varem hüpanud laevale, et põgeneda Kuramaalt läheneva nõukogude võimu eest.
“Kui nad sealt põgenesid, sõda oli läbi, siis nad vaatasidki oma sõbra Kurgpõld Edgariga, et mida nüüd siis teha. Üks laev andis just otsad, et mingi pargas, ta ütles. Et kas hüpata peale või mitte? Ja nad hüppasid sinna peale ja läksidki,” rääkis Elmari poeg Tõnis Suurpere.
Põhjus, miks Rootsi riik nad hiljem salakokkuleppel nõukogude liidule välja andis oli see, et nendel poistel oli Rootsi jõudes seljas Saksa munder.
Elmari lugu on muidugi pikem rääkides ka sellest, kuidas kulgesid ta elu ja läbielamised nii enne kui ka pärast Rootsi põgenemist.
Filmi ajendiks sai Elmari märkmik, mida ta hakkas Rootsis täitma ja mida kõigile arusaamatul moel ei suudetud nõukogude liitu tagasi jõudes konfiskeerida.
“See on täitsa ime, et kuskohas ta seda hoidis. Peale Elmari surma, noorem poeg Mait leidis selle sahtlist,” sõnas Suurpere.
Selgub, et Balti riikidest pärit poiste väljaandmine 80 aastat tagasi nõukogude liidule polnud mitte ainult nende poiste traagika, see oli ka Rootsi riigile traagika. Aastakümneid hiljem kutsuti veel elus olevad mehed Rootsi tagasi ja nende ees vabandati Rootsi riigi kõige kõrgemal tasemel.
“Rootslased on ka ise väga kahetsenud, et nad baltlased toona välja andsid. Aga mis on päeva lõpus tähtis, kas see kui me eksime või see kui me oma eksimust tunnistame?” küsis filmi produtsent Mare Kallas.
Elmari poja arvates suutis Elmar Rootsi riigile andestada. “Ma arvan küll, ta ei kirunud seda kunagi taga, et niimoodi välja saadeti. Ta oli küllalt rahuliku loomuga mees,” meenutas Suurpere.
Filmi idee autor Mare Kallas ja režissöör Sören Tali usuvad, et paljude unikaalsete arhiivikaadritega dokfilm on inimlikult sügava sisuga käsitlus ühest keerulisest perioodist Eesti ajaloos.