Eks inimene ole ka nõrgaks jäänud. 1939–1940 talvel oli Eestis 40 kraadi külma, läksin 4 km kaugusele kooli. Nüüd ei saa lapsed juba 20–25 külmakraadiga kooli ja muugi elu kipub seisma jääma.
Milliseid tohutuid summasid kulutatakse CO2 vähendamise peale. Me müüme ja ostame CO2 kvoote. See on meeletu äri. Ärimehed ja poliitikud on siin aktiivsemad kui teadlased. Enamik tippteadlasi tunnistab küll kliima soojenemist, kuid ei pea viimase peamiseks põhjustajaks inimühiskonda. Mäletad kasvõi Endel Lippmaa seisukohta?
Ookeanid on prügist üle ujutatud. Miks sellega nii vähe tegeletakse? Sest see nõuab küll palju raha, aga kohe ja kiiresti midagi tagasi ei too.
Kas sa metsa pärast ka muretsed?
Ikka. Liiga palju raiutakse. Ehkki kiideldakse, kui mitu miljonit uusi istikuid maha pannakse, siis seal pikas rivis kasvavad puud pole tulevikus ju see mets (vaid põld-mets), kuhu puhkama ja jalutama tahaksime minna. Me ei lähe ju loomaaeda, kui seal on vaid ühte tõugu loomad.
Aga oled sa tuleviku suhtes ikkagi optimist?
Ega eriti ole. Meid ümbritseb üha keerulisemaks muutuv kübermaailm, mida tehnilises mõttes riikide ITmeestest alati eespool liikuvad häkkerid kas ideoloogilistel või omakasu eesmärgil ikka sagedamini välja lülitavad. Kui kaob kas elekter või ei tööta mobiiltelefonid, oleme nagu peata kanad.
Traditsiooniline lõpuküsimus: mis või kes su tuju alati heaks teeb?
Mu tuju on alati hea. Kodus on rahulik olla ja kõht on täis. Mis väljaspool toimub, seda ma muuta ei saa. Kui vaid tervis veel vastu peaks.
Arne Kuusmann
Sündinud 29. märtsil 1928 Järvamaal.
Agronoomidiplom Jäneda Põllumajandustehnikumist 1949.
Esimene töökoht – jaoskonna agronoom Ambla masina-traktorijaamas.
Kaastööd rajoonilehtedele, Eesti Raadiole.
AK korrespondent 1961–1991.
Hobideks aiandus ja mälumäng.