Ukrainast naasnud Herem rääkis ERR-i „Ukraina stuudios“, et hoolimata Venemaa rünnakutest püüavad inimesed Kiievis jätkata tavapärast elu, kuigi linn on olnud tema sõnul pime, külm ja kohati masendav. Heremi sõnul töötasid inimesed toitlustusasutustes, foorid toimisid ja tipptunnil oli liiklus tavapärane, ent samal ajal olid paljud hooned pimedad ning soojus ja elekter piiratud.
Herem tunnustas ukrainlaste hakkamasaamist õhuohtudega, kuid märkis, et rindeäärsetes oblastites on kriitiline taristu betoonelementide ja liivakottidega paremini kaitstud kui Kiievis. Tema sõnul näevad kohalikud nii rinde lähedal kui ka pealinna ümbruses, et Kiiev lootis liigselt õhutõrjele ning Venemaa suutis lõpuks sellest läbi murda. Heremi hinnangul peaks vastuseid otsima eelkõige administratsioonilt, miks pealinna kaitseks ei tehtud piisavalt ettevalmistusi.
Rääkides sõja üldisest kulust, ütles Herem, et Venemaa surve on olnud suur kogu sõja vältel ning Ukraina võimekus sellele vastu seista on piiratud, eriti võrreldes riikidega, kes suudaksid ründevahendid ennetavalt hävitada.
Tema sõnul sõdib Ukraina vastu ligikaudu 700 000 Vene sõdurit ning kaotused ulatuvad umbes 1000 meheni päevas, mis moodustab vaid 0,14 protsenti koosseisust. Herem märkis, et isegi kui Ukraina suudaks hävitada kuus 50 000 Vene sõdurit ja ületada Venemaa värbamisvõimekuse, hakkaks see mõju avaldama alles nädalate või kuude jooksul.
Praegu ei näe Herem aga kiiresti saabuvat kvalitatiivset või kvantitatiivset muutust, mis sellise eesmärgi täitmise realistlikuks muudaks, lisades, et ka sel juhul säiliks Venemaal mobilisatsioonivõimekus.
Eesmärk pole kritiseerida
Herem lisas peale artikli ilmumist, et tema eesmärk ei olnud ukrainlaste ametkondi ja valmisolekut kritiseerida, vaid selgitada. „Kiiev pole süüdi selles, et energiataristu on puruks, selles on süüdi Venemaa. Arvatakse, et Kiievis oleks saanud paremini objekte kindlustada, kuid põhiprobleem on ikkagi Venemaa,“ märkis ta sotsiaalmeedias. „Ukrainlaste vastupanu nii rindel, riigiasutustes kui omavalitsustes on olnud muljetavaldav ja meile õppimiseks kohustuslik.“
Mis puudutab Vene kaotuste hulga tõustmist 50 000ni, siis selleks on vaja Heremi sõnul kas materiaalset arengut, näiteks Lääne abiga, või peaksid ukrainlased kvaliteedi hüppe tegema. „Kõik on võimalik aga mina ei näe, mis see täna oleks. Tean küll, kuid see on „oleks“. Näiteks rohkem ja paremat abi Läänest.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (25)