Poola peaminister Donald Tusk teatas teisipäeval, et valitsus kavandab tõsta pankade tulumaksumäära, et aidata rahastada riigi suurenenud kaitsekulutusi.

Poola julgeoleku tagamiseks ja suuremate relvaostude rahastamiseks vajame lihtsalt rohkem raha, ütles Tusk teisipäeval. “See on karm tõde… Parem on maksustada panku kui Poola peresid, eriti kuna pangad on väga heas finantsseisus… See on [pankadele] suurem koormus, aga keda peaks koormama, kui mitte neid, kellel on kõige rohkem raha? See ei ole populism, vaid üsna ilmne järeldus,” vahendas väljaanne Financial Times (FT) Poola peaministri sõnu.

Valitsuse heakskiidu saanud ettepaneku kohaselt tõuseks pankade ettevõtte tulumaksu määr 19 protsendilt järgmisel aastal 30 protsendile. Ettepaneku kohaselt langeks pankade tulumaksumäär siiski 2027. aastal 26 protsendini ja 2028. aastal 23 protsendini.

Poola on pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal oma sõjalisi kulutusi dramaatiliselt suurendanud. Riigi kaitsekulutused peaksid 2026. aastaks ulatuma viie protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) – seda kooskõlas NATO liitlaste juunis kokku lepitud uue eesmärgiga. Poola jaoks tähendaks see siiski suhteliselt väikest tõusu võrreldes käesoleva aasta 4,7 protsendiga, mis on juba praegu NATO liikmete seas kõige kõrgem kaitsekulude osakaal.

Tuski hoiatus pankadele tuli enne kabinetiistungit, kus teisipäeval maksumäära tõus heaks kiideti. Rahandusministeerium esitas ettepaneku esmakordselt augustis, mille tulemusel langesid pankade aktsiahinnad. Ametnike hinnangul toob see meede 2026. aastal riigikassasse umbes 6,5 miljardit zlotti (1,52 miljardit eurot) lisatulu.

Suurpanga ING Poola haru tegevjuht Michał Bolesławski ütles Financial Timesile, et Poola pangad maksavad praegu vähem makse kui nende konkurendid Saksamaal, seega on suurem panus tema sõnul “tõeliselt hästi toimivalt majandussektorilt teatud määral õigustatud”.

Kuid ta küsis siiski: “Miks nii suur tõus – 30 protsendini ja miks panustab ainult üks majandussektor?” Bolesławski märkis ka, et eeldatavad 6,5 miljardi zloti suurused lisatulud on väikesed võrreldes 200 miljardi zlotiga, mida Poola plaanis järgmisel aastal oma relvajõududele kulutada.

Financial Times märkis ka, et Varssavi eelarvepoliitika on sattunud reitinguagentuuride üha suurema tähelepanu alla. Fitch ja Moody’s kinnitasid hiljuti Poola pikaajaliste välisvaluutareitingute tasemele vastavalt A- ja A2, kuid mõlemad muutsid oma väljavaate negatiivseks.

Fitch prognoosib, et Poola eelarvepuudujääk ulatub sel aastal 6,9 protsendini SKP-st ja väheneb 2026. aastal vaid veidi 6,8 protsendini – see on kõrgem kui rahandusministeeriumi hiljuti seatud 6,5-protsendine eesmärk 2026. aastaks. “Meie prognoos peegeldab meie ootust [valitsuse] piiratud võime suhtes makse tõsta ning avaliku sektori investeeringute ja kaitsekulutuste jätkuvat suurenemist,” kommenteeris agentuur.

Fitch hoiatas ka suurenenud poliitiliste väljakutsete eest, mis tulenevad Tuski ELi-meelse koalitsiooni ja konservatiivsete vaadetega president Karol Nawrocki vahelisest vastasseisust, kes astus ametisse augustis opositsioonilist Seaduse ja Õigluse (PiS) parteid esindades. Sellest ajast alates on Nawrocki vetostanud mitmeid eelnõusid ja lubanud kaitsta leibkondi kõrgemate maksude eest.

Fitch hoiatas, et see tüli “võib vähendada ruumi poliitiliselt keeruliste meetmete rakendamiseks… sealhulgas eelarve konsolideerimist toetavate meetmete rakendamiseks”.