Selles koostöös osaleksid kõik Läänemere riigid ja Soome on selle projekti juhtriik, vahendab Yle Uutiset.
Projekti eesmärk on suurendada võimekust ja volitusi sekkuda territoriaalmeres ja majandusvööndis tekkivatesse olukordadesse. Taustal on Läänemerel toimunud kaablite ja torujuhtmete purunemised.
Soome piirivalve plaan põhineb Euroopa Komisjoni 2025. aasta teadaandel merekaablite julgeoleku ja vastupidavuse tugevdamisest.
Soome piirivalve merejulgeoleku juht, komandör Mikko Hirvi ütles, et Soomes ehitatakse võrgustik ja uued võimekused üles piirivalve praegusele operatiivtegevuse juhtimissüsteemile.
„Uusi füüsilisi üksusi või keskusi ei olda ehitamas. Praktikas loob piirivalve Läänemere riikide vahel võrgustikku, kus hallatakse kriitilise veealuse taristuga seotud ohte, vahetatakse informatsiooni, viiakse läbi õppusi ja luuakse võimekusi ohtude ennetamiseks,“ ütles Hirvi.
Hirvi sõnul tahab Soome olla juhtrollis, sest need ohud puudutavad Soomet ja Soomel on võime neile vastata.
Pressikonverentsil öeldi, et Soome siseministeerium on arendamas ka seadusandlust nii, et piirivalvele antaks praegusest laialdasemad majandusvööndi ja selles asuva kriitilise tähtsusega taristu valve- ja kaitseülesanded.
Lisaks sellele antaks kaitseväele võimalus toetada piirivalvet ka Soome majandusvööndis.
Liputa laevade kontrolli õigus väljaspool Soome vesi jääks piirivalve ülesandeks.
Piirivalve on ainus tegutsemisvolitustega ametkond Soome majandusvööndis.
Majandusvööndid põhinevad ÜRO mereõiguse konventsioonil. Soome majandusvööndi piirid Rootsi, Eesti ja Venemaa omadega on kindlaks määratud lepingutega. Soome lahel ei ole Eesti ja Soome majandusvööndite vahel üldse rahvusvahelist ala, sest Eesti ja Soome on majandusvööndite piirides nii kokku leppinud, et need katavad kogu lahe.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (4)