India üritab praegu paaniliselt Nipah viirust kontrolli alla saada. Praeguse info kohaselt on kinnitatud 5 haigusjuhtu, kuid karantiini on suunatud üle 100 inimese, kellel viirust kahtlustatakse. Nakatunute hulgas on arstid ja õed, vahendab The Independent. Üks õde on praegu koomas ja ravis arvatavalt raskete sümptomitega nakatunut.
Nipah on surmav viirus, mille vastu ei ole vaktsiini ega ravi. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) peab seda kõrge riskiga patogeeniks. Ekspertide sõnul on aga nakatumised inimeste vahel haruldased ja ilmnevad tavaliselt, kui viirus liigub nahkhiirtelt üle inimestele, tihti saastunud puuviljade kaudu.
Ameerika Ühendriikide Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskuse (CDC) andmetel on peiteaeg üldiselt 4–21 päeva, kuigi varasemate puhangute ajal on harvadel juhtudel täheldatud ka pikemaid viivitusi nakatumise ja haigestumise vahel.
Patsientidel tekib tavaliselt äkiline gripi sarnane haigus, mida iseloomustavad palavik, peavalu, lihasvalu ja väsimus. Mõnel juhul esinevad ka hingamisteede sümptomid, nagu köha, õhupuudus või kopsupõletik, kuigi nende sümptomite ilmnemise aeg ja raskusaste võivad olla väga erinevad.
Nipah nakkuse kõige tõsisem ja iseloomulikum tüsistus on põletik ajus ehk entsefaliit. Neuroloogilised sümptomid, sealhulgas segadustunne, teadvuse häired, krambid või kooma, ilmnevad tavaliselt mõni päev kuni nädal pärast haiguse esialgset ilmnemist. Mõnel patsiendil võib tekkida meningiit.
Tervishoiuasutused rõhutavad, et COVID-19 on rahvastiku tasandil endiselt palju nakkavam. Nipah viirusega nakatumisel on aga surmaoht palju suurem. Suremuse tase Nipah puhul on sõltuvalt puhangust ja viirusetüvest 40–75 protsenti. Ühendkuningriigi tervisekaitseameti värskete andmete kohaselt võivad ellujäänutel esineda pikaajalised neuroloogilised tagajärjed, nagu püsivad krambid või isiksuse muutused. Harvadel juhtudel on teatatud entsefaliidi kordumist kuude või isegi aastate pärast esialgse nakatumise järel.
Kuigi tavaliselt jõuab viirus inimeseni saastunud toidu kaudu, millega nahkhiired kokku puutunud on, on teatatud ka inimeste vahelistest nakatumistest, peamiselt läbi tiheda kontakti kehavedelikega.
Nipah viirus (NiV) avastati esmakordselt 1999. aastal pärast entsefaliidi ja hingamisteede haiguste puhangut seakasvatajate ja teiste isikute seas, kes olid tihedas kontaktis nakatunud sigadega Malaisias ja Singapuris. See juhtum viis NiVi tunnistamiseni tõsiseks zoonootiliseks patogeeniks, mis võib levida loomadelt inimestele.
Sellest ajast alates on Lõuna-Aasias registreeritud korduvaid puhanguid. Juhtumeid on registreeritud India kirdeosas ja mitmes Bangladeshi piirkonnas, kus puhanguid on esinenud peaaegu igal aastal alates 2001. aastast.
Aga miks seda siis nüüd suureks ohuks peetakse? Tõsi, selle viiruse osas on varemgi häirekella lastud. Kuid selliste haiguste puhul on oht, et mida rohkem see loomadelt inimestele levib, seda suurem on tõenäosus, et viirus muteerub ja kergemini inimeselt inimesele levib. Nagu ka Covid, on Nipah RNA viirus, mille üks omadusi on tihti muteeruda. Seetõttu on ka seda üle aastate pandeemiaohuks peetud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (44)