Veebiväljaanne Politico kirjutab, et Euroopa Liit (EL) võib võtta eeskuju Hiina pikaajalisest tööstuspoliitikast, mille raames peavad välismaised firmad tegema koostööd kohalike ettevõtetega.
Peking on aastakümneid nõudnud, et välismaised autotootjad ja teised tööstusettevõtted looksid Hiina turule pääsemiseks kohalike firmadega ühisettevõtte. Selle käigus pääsesid Hiina firmad ligi lääne oskusteabele, mis omakorda aitas Pekingil majandust käima lükata.
Politico teatel valmistub Euroopa Komisjon nüüd esitlema uut Industrial Accelerator Act (IAA) eelnõu, mis paneb paika mitmed eesmärgid.
Selle raames tahetakse suurendada ka Euroopas asuvat tootmist, algatust veab EL-i tööstusvolinik Stéphane Séjourné. Kava kohaselt peaksid välismaised firmad tegema koostööd kodumaiste firmadega, kui need tahavad pääseda Euroopa turule. Kriitikud leiavad samas, et sellise poliitika elluviimine saab olema keeruline.
“See läheb vastuollu kõikide Euroopa varasemate pingutustega hoida turg avatuna, ainuüksi juriidilisest vaatenurgast on see väga kaheldav,” ütles Bruegeli mõttekoja teadur Niclas Poitiers.
IAA eesmärk on suurendada tööstustoodangut vähemalt 20 protsendini EL-i kogulisandväärtusest 2030. aastaks, võrreldes 14,3 protsendiga 2020. aastal. selgub Politico käsutuses olevast kava mustandist.
Vahetult pärast eelnõu lekkimist lükkas komisjon selle avaldamise edasi 25. veebruarini. See tähendab, et ettepanek võib veel osaliselt muutuda.
Praeguse eelnõu kohaselt tooksid üle 100 miljoni euro suurused välisinvesteeringud strateegilistesse tärkavatesse võtmesektoritesse kaasa kohustusliku kontrolli ametiasutuste poolt. Samuti tohiksid välisinvestorid omada kuni 49-protsendilist osalust, kui need ettevõtted tegutsevad strateegilistes sektorites.
“Mõned sätted, näiteks 49-protsendiline piirang, kõlab nagu nagu Hiina või Pärsia lahe riikide aastaid tagasi kehtestatud tingimuste koopia,” ütles advokaadibüroo Hogan Lovells partner Falk Schöning.
Ametlikult pole veel teada, millised tööstusharud liigitatakse võtmesektorite alla. Väidetavalt võib see hõlmata energiamahukaid sektoreid, nagu akud, päikesepaneelid ja autotööstus.
Lisaks ühisfirmade loomisele nõutaks välisinvestoritelt veel oskusteabe jagamist. Intellektuaalomandiga seotud õigused jääksid Euroopa ettevõtete kätte. Välisinvestorid peaksid kulutama vähemalt ühe protsendi ühisfirma tulust EL-is toimuvale teadus- ja arendustegevusele.
Poitiers mõistis need plaanid aga hukka. “Oleme aastaid ja aastaid kurtnud kurtnud Hiina kehtestatud ühisettevõtete nõuete üle. “Nüüd läheme ja ütleme, et tegelikult tahame teha sama asja,” rääkis Poitiers.
Euroopa ettevõtted lõikasid aastaid kasu Hiina tööstuspoliitikast, 2017. aastal suundus peaaegu pool Volkswageni ülemaailmsest müügist Hiinasse. Lääs lootis, et kui Hiina muutub rikkamaks, siis ootab riiki ees demokratiseerumine. Seda aga ei juhtunud ning Euroopa ettevõtted kaotavad Hiinas järk-järgult turuosa. Hiina kohalikud tootjad said aga hoo sisse ja raputavad nüüd Euroopa tööstust, eriti karmi löögi all on Saksamaa autosektor.