Vesinikutoru Soomest Saksamaale võib kulgeda kas läbi Pärnu- või Valgamaa. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul elavdaks vesinikutoru riigi majandust.
Põhjamaade–Balti vesinikukoridor on kuut riiki läbiv projekt, mis võimaldaks vesinikku vedada Soomest läbi Balti riikide Saksamaale. Eesti muutuks vesiniku transiidiriigiks ning selleks tuleks rajada uus maismaatoru Põhja-Eesti rannikust Läti piirini.
“Kui Soome ja Saksamaa vaheline energiatransiit käib läbi Eesti, siis meil on võimalik selle pealt veidi tulu teenida,” ütles Eleringi vesinikukoridori projekti juht Siim Iimre.
Eleringi plaani järgi paikneks vesinikutoru maa all, kus ta oleks inimestele ning loodusele võimalikult ohutu.
“Riigi eriplaneeringu taotluses me näeme, et kõige mõistlikum oleks paigaldada see vesinikutoru kas olemasoleva elektriliini koridori, olemasoleva maagaasi koridori äärde või siis täiesti uus taristu,” rääkis Iimre.
“Kui selline baastaristu transiidi käigus juba luuakse, selle külge saaks hiljem liita kohalikke vesinikutootjaid ja tarbijaid,” lisas Eleringi esindaja.
Iimre sõnul võib tulla kas üks jämedam või kaks peenemat toru. Iimre selgitas, et kui on kaks paralleelselt kulgevat toru, siis on võimalik teha hoolduseid ühele torule, jättes teine parasjagu tööle.
Kogu vesinikutoru pikkus on umbes 2500 kilomeetrit. Sellest 200-250 kilomeetrit kulgeks Eesti territooriumil, ütles Iimre.
Monika Korolkov majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ütles, et vesinikutoru on riigi majandusele vajalik. Ta lisas, et Elering esitas möödunud aasta detsembris ministeeriumile eriplaneeringu taotluse.
“Tõenäoliselt me saame juba veebruari lõpus, märtsi alguses öelda MKM-i poolt, mis on valitsuse otsus. Et täna me menetleme seda, kaasame 24 omavalitsust,” ütles Korolkov.
Eeldatav planeeringu koostamine maksab kolm miljonit, millest Euroopa Liidust Elering saab 50 protsendi ulatuses toetust.
Tallinna tehnikaülikooli energiaeksperdi Igor Krupenski sõnul pole vesiniku kasutamine praegu majanduslikult mõttekas.
“Aga äkki viie või kümne aasta pärast see olukord muutub ja meil tekib nii palju suhteliselt odavat elektrit, et seda on võimalik siis muundada vesinikuks ja ära kasutada näiteks Saksamaa tööstuses. Et kui Saksamaa tööstus hakkab loobuma maagaasist, siis võib-olla vesinik olekski selline hea üleminek,” kommenteeris Krupenski.
Krupernski sõnul võiks vesiniku asemel kasutada elektrit, nagu seda tehakse elektriautodes, samas kui tööstuses võiks alternatiivina kasutada maagaasi.