Sel nädalal selguvad presidendilt teenetemärkide saajad, kuid teenetemärkide valmistamine muutub üha kulukamaks maailmaturul kerkiva hõbeda hinna tõttu. Eesti Pangas kaalutakse, kas tasub jätkata hõbedast meenemüntide väljalaskmist.
Vabariigi aastapäeval kannab president Maarjamaa Risti teenetemärki. See on tehtud üksnes hõbedasulamist, milles hõbeda sisaldus 92,5 protsenti. Hõbe on riiklikes teenetemärkides üks peamisi koostisosi, vähemal määral ka kuld. Viimase poole aastaga on hõbe muutunud maailmaturul kolm korda kallimaks. Riiklikke teenetemärke valmistav ettevõte Sporrong jälgib hõbeda hinna liikumist iga päev.
“Ta on väljakutse, ma arvan, nii hankijatele kui ka tootjatele. Geopoliitiline olukord, mis praegu on, me ei tea, mis homne päev toob. See on keeruline ja teatud mõttes see väärismetallide hinnamuutus, me ei saa midagi teha börsihindade vastu, mis muutuvad kuskil,” lausus Sporrongi võtmekliendihaldur Hendrik Karlson.
Karlson vihjab sellele, et märkide valmistamise lepingutes võiks olla klausel, mis arvestab maailmaturu hinnamuutusega, nii nagu see on Soomes ja Rootsis. Äsja sõlmis Sporrong presidendi kantseleiga uue teenetemärkide lepingu, kus hind on kaheks aastaks fikseeritud. Lepingu summa on ligi 92 800 eurot, millele lisandub käibemaks.
“Kui me vaatame kasvõi naaberriikidesse, siis seal on fikseeritud hinnad selliselt, et kui väärismetalli hind muutub näiteks üle viie protsendi, siis see osa, mis muutub ülespoole või ka allapoole, siis see muudetakse selle toote hinnas ära, kui toimub konkreetselt toote tellimine. See oleks üks võimalus, mida võiks kaaluda,” sõnas Karlson.
Eesti Pank andis möödunud nädalal välja Milano Cortina taliolümpiamängude meenemündi, mille hinnaks kujunes 95 eurot. Eelmise, Pekingi taliolümpia münt maksis 45 eurot.
“Viimase mündi puhul planeerisime selle hinna, arutasime, isegi käisime juhatuses ja pärast seda, kui me Eesti Panga juhatus oli vaadanud selle hinnale otsa, siis kuskil kolme või nelja päeva jooksul toimus järjekordne päris võimas tõus ehk meie planeeritud hind, võiks öelda nii, et lendas korstnasse,” ütles Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.
Roosve sõnul ei ole probleem ainult tooraine hinnatõusus, vaid kogu tehnoloogiline protsess on raskendatud ja ooteajad pikad. Praeguse hinnatõusu jätkudes kaalub keskpank, kas üldse meenemünte välja anda.
“Hästi musta stsenaariumi puhul, kui hõbeda hind samamoodi edasi käitub, et ta tõuseb, siis me peame võib-olla mingil hetkel tõesti väga-väga kriitiliselt oma plaanidele silma vaatama, sest ei ole ju mõtet teha toodet, mille järele nõudmist ei ole või mida keegi ei osta,” lausus Roosve.
Kulla ja hõbeda hinnad on tõsunud uutele rekord-kõrgustele seoses USA presidendi Donald Trumpi värskete ähvardusega Euroopa riikidele uusi tollimakse kehtestada. Praeguseks on kulla hind jõudnud ligi viie tuhande dollarini untsist, hõbeda-untsi eest tuli välja käia umbes 94 dollarit. Kulda on traditsiooniliselt peetud investorite turvatagatiseks, kuhu hakatakse investeerima segastel aegadel.