Sõja 1432. päev: Klõtško sõnul on 15 protsenti Kiievi elumajadest kütteta | Välismaa

Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas pühapäeval, et pärast Venemaa rünnakuid on pealinnas kütteta veel 1676 elumaja ehk ligi 15 protsenti linna eluhoonetest.

Rohkem kui kolme miljoni elanikuga Kiiev püüab taastada elektri-, kütte- ja veevarustust, mis on saanud kannatada Venemaa 9., 20. ja 24. jaanuari rünnakutes Ukrainale oluliste taristuobjektide vastu. Mõned kodud on olnud kütte ja elektrita juba 9. jaanuarist saadik.

Pärast viimast, laupäeval toimunud rünnakut jäi kütteta pea 6000 Kiievi ligi 12 000 korterelamust. Vaid päev enne uut rünnakut olid energeetikud suutnud kütteta majade arvu vähendada alla 2000 hooneni.

Klõtško märkis, et pärast rünnakut parandasid töölised küttevõrgu enam kui 4000 elumajas. Laupäeva öösel taastati küte 1600 hoones ning ülejäänutes pühapäeva jooksul.

Riikliku võrguoperaatori Ukrenergo juht Vitali Zaitšenko ütles väljaandele Kyiv Independent, et küttega on seis eriti kriitiline Dnipro jõe idakaldal asuvates linnaosades, kuid probleemid laienevad ka läänekaldale.

“Energeetikud jätkavad tööd, et taastada teenused Kiievi elanike kodudes,” kinnitas Klõtško.

Venemaa korduvad rünnakud Ukraina energiataristu vastu on jätnud suurlinnad miinuskraadide juures kütte, elektri ja veeta.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus pühapäeval Vilniuses Leedu president Gitanas Nausėdaga. Kohtumine leidis aset ajal, mil Venemaa lakkamatud rünnakud Ukraina elutähtsale taristule on jätnud tuhanded inimesed kütte, elektri ja veeta.

Zelenski sõnul keskenduti arutelus Ukraina energiasüsteemi toetamisele ja õhukaitse tugevdamisele. Ta lisas, et Leedu kavatseb saata Ukraina linnadele ja kogukondadele ligi 100 generaatorit.

Lisaks käsitlesid presidendid sõjalist koostööd ja ühiseid kaitseprojekte. Kõne all olid Leedu ettepanek luua Vilniusesse relvaekspordi platvorm, toetus algatusele PURL (prioriteetsete vajaduste nimekiri) ning koostöö Euroopa julgeoleku tagamise rahastusinstrumendi SAFE raames.

2025. aasta augustis loodud PURL-i algatus võimaldab NATO liikmesriikidel osta Ukrainale USA nüüdisaegset relvastust. SAFE on Euroopa Liidu laenuinstrument, mille eesmärk on turgutada maailmajao kaitsetööstust, rahastades relvahankeid nõuetele vastavatele riikidele.

Uudisteagentuuri BNS andmetel kohtub kolleegidega ka Poola president Karol Nawrocki, et osaleda Lublini kolmnurga formaadis (Leedu, Poola ja Ukraina 2020. aastal loodud koostööplatvorm).

“Kooskõlastame täna Vilniuses tegevust oma piirkondlike partnerite Leedu ja Poolaga. Töötame iga liidriga, et Ukrainat tugevdada. Kõik peavad selgelt mõistma Venemaalt tulevat ohtu ning meie riigid mõistavad seda kõige paremini,” lausus Zelenski.

Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi, teatas laupäeva hilisõhtul esimene asepeaminister Denõss Šmõhal.

“Kahjuks takistavad vaenlase pidevad rünnakud meil olukorda stabiliseerimast. Elektrivõrk ei suuda taastuda,” lausus Šmõhal. Ta ütles, et energiaettevõtete ja asjaomaste teenistuste juhid andsid koosolekul ülevaate Venemaa rünnakute tagajärgede ja taastamistööde tempo kohta.

Asepeaministri sõnul elektripuudus püsib ja Ukraina teeb selle leevendamiseks koostööd rahvusvaheliste partneritega.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et ööl vastu laupäeva aset leidnud rünnakud jätsid pealinnas kütteta ligi 6000 korterelamut. Laupäeva õhtul oli neid veel 3300. 

“Kommunaaltöötajad ja energeetikud jätkavad tööd, et taastada teenused kiievlaste kodudes. Veevarustus on juba taastatud,” lisas ta.

Ööl vastu pühapäeva ründasid Vene väed Ukrainat kahe Iskander-M ja S-300 ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga, teatas Ukraina õhuvägi.

“Õhurünnak tõrjuti hävitajate, õhutõrjerelvade, elektroonilise sõjapidamise ja kaugjuhtimisega süsteemide üksuste ning Ukraina kaitseväe mobiilsete tuleüksuste poolt. Esialgsete andmete kohaselt on kell 8.30 seisuga õhutõrjeüksused põhja-, lõuna-, kesk- ja idaosas allutanud või hävitanud 87 vaenlase Shahed-, Gerbera- ja muud tüüpi drooni,” seisis teates.

“Me registreerisime 15 ründedroonide tabamust 10 asukohas ning ühe drooni alla kukkunud tükid. Info seoses kahe raketiga on veel kontrollimisel,” lisas sõjavägi.

Rindel oli laupäeval 119 lahingkokkupõrget, neist 42 Pokrovski sektoris, teatas Ukraina kindralstaap.

Kindralstaap kirjutas oma Facebooki kontol, et vaenlane korraldas kaks raketi- ja 57 õhurünnakut, saates teele 23 raketti ja heites 147 liugpommi.

Vene vägi ründas ka 5295 kamikaze-drooniga ja tulistas 2843 korda suurtükkidest.

Venemaa Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas, et Belgorod sai raketirünnakus kahju, kuid esialgsetel andmetel keegi vigastada ei saanud.

“Meie andmetel on see Belgorodi linna kõige ulatuslikum pommitamine, arvatavasti Himarsite poolt. Esialgsetel andmetel ohvreid pole,” kirjutas Gladkov Telegramis.

Tema sõnul said kahjustada linna energiarajatised. “Pommitabamise tagajärjel süttis kõrvalhoone – tulekahju kustutavad päästetöötajad. Langevad raketi tükid põhjustasid tulekahju ühes linna sisehoovis. Belgorodi rajooni Tavrovo külas kahjustasid langevad raketi tükid kahe eramu katuseid,” kirjutas Gladkov.

USA presidendi Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoff ütles, et kolmepoolsed läbirääkimised USA, Venemaa ja Ukraina vahel Abu Dhabis peaksid järgmisel nädalal jätkuma.

“Reedel ja laupäeval pidasid Ameerika Ühendriigid, Ukraina ja Venemaa Araabia Ühendemiraatide toetusel kolmepoolse kohtumise. Läbirääkimised olid väga konstruktiivsed ning saavutati kokkulepped dialoogi jätkamiseks järgmisel nädalal Abu Dhabis. President Trump ja kogu tema meeskond on kindlalt otsustanud selle sõja lõpetada ja rahu luua,” kirjutas Whitkoff.

Axios teatab nimetule USA ametnikule viidates, et järgmine kohtumine Abu Dhabis on kavandatud 1. veebruarile.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kirjeldas varem Abu Dhabis toimunud läbirääkimisi konstruktiivsetena.

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 234 040 (võrdlus eelmise päevaga +1020);

– tankid 11 605 (+2);

– jalaväe lahingumasinad 23 950 (+1);

– suurtükisüsteemid 36 612 (+32);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1624 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1286 (+3);

– lennukid 434 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 114 896 (+847);

– tiibraketid 4205 (+15);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 75 759 (+115);

– eritehnika 4050 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski palus pühapäeval liitlastelt rohkem õhutõrjetuge, kuna sajad hooned Kiievis olid pärast Venemaa rünnakuid juba teist päeva kütteta.

Venemaa on pea neli aastat kestnud sõja vältel rünnanud Ukraina energiataristut, kuid Kiievi sõnul on tänavune talv olnud senistest raskem, kuna sajad Vene droonid ja raketid on eriti karmi pakase ajal õhutõrje üle koormanud.

“Ainuüksi sel nädalal on venelased välja tulistanud üle 1700 ründedrooni, üle 1380 juhitava pommi ja 69 eri tüüpi raketti,” ütles president Vilniusesse saabudes.

“Seetõttu on õhutõrjesüsteemide jaoks rakette vaja iga päev ning me jätkame koostööd Ühendriikide ja Euroopaga, et tagada meie taeva tugevam kaitse,” lisas ta.

Venemaa rünnakud on tabanud eriti rängalt Kiievit, sundides pool miljonit inimest evakueeruma.

Külmakraadid ja korduvad õhurünnakud on aeglustanud remondimeeskondade tööd kütte ja elektri taastamisel.