Köögiviljasortide aretamise ja tootmisega tegelev maaelu teadmuskeskus Jõgeval lõpetab köögiviljaseemnete tootmise, kuna ei pea seda majanduslikult mõistlikuks – sama saatus võib tabada ka seemnekartulit. Maaülikooli teadlase sõnul võib seemnete tootmise suunamine erasektorisse viia kodumaiste sortide vähenemiseni turul.
Kui seemnete aretamiseks on maaelu teadmuskeskusel Jõgeval võimalusi rohkelt, siis seemnete tootmisega on keskusel probleeme. Tootmine on juba mitu aastat kahjumis, mistõttu jõuti järeldusele, et seemet ise toota ei ole enam mõistlik.
“Kõige suurem põhjus on tegelikult see, et meie mahud on väikesed, need seadmed, mida me täna kasutame seemnetootmiseks on amortiseerunud ja käsitööna ehk et väga töömahukas. Selle tulemusena on kulud kasvanud, aga tulud ei ole sellele järgi tulnud,” rääkis maaelu teadmuskeskuse direktor Andre Veskioja.
Veskioja sõnul soovitakse praeguses olukorras, et köögiviljaseemnete, sh seemnekartuli tootmise võtaks üle erasektor.
Eesti maaülikooli säästva taimekasvatuse professori Evelin Loit-Harro sõnul ei saa aga erasektorile praegu kindlalt lootma jääda.
“Eesti kartulikasvatajatel on võrdlemisi keeruline aeg hetkel. Tõenäosus, et erasektor suudab võtta selle kartuliseemne kasvatamise ja selle hoidmise enda kätte, on võrdlemisi madal, sest turul on palju riski. Turg on meil väike ja eriti see aspekt, et kartuliseeme peab olema viirustevaba, mis eeldab juba omaette laboreid ja konkreetseid töötajaid, keda mulle lihtsalt tundub, et me täna turult ei suuda leida,” rääkis Loit-Harro.
Veskioja sõnul on küsimus hinnas. “Kindlasti on kuskil see hinnapiir olemas, kus erasektor on tulemas, täna on need läbirääkimised pooleli,” ütles ta.
Seejuures loodab Veskioja, et erasektoris seemneid tootes võiks nende hind langeda. “Tahaksime, et see tuleks isegi lõpuks soodsam, aga täna selles osas katteta lubadusi ei jaga,” lisas ta.
Loit-Harro sõnul võib erasektorile lootma jäädes väheneda aga eesti sortide valik turul. “Kui me nüüd vaatame, kes kasvatab eesti sorte, on need pigem väiketootjad ja ka väikesed pered, siis nende sortide valikud ilmselt jääb vähemaks,” lausus ta.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium tõdes, et sortide valik võib väheneda, kuid ohtu toidujulgeolekule ja eesti sortide püsimisele ei nähta.
“Kui tõepoolest on mingisugust algseemet, millel on sordipuhtus sellisel tasemel, jääb tulevikus puudu, siis geenipank, need kultuurid on meil siiski olemas ja neid seemneid on võimalik ka uuesti tootma hakata,” ütles regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Tõnis Tänav.
Praegu on maaelu teadmuskeskusel köögiviljaseemneid mitme aasta varu olemas, välja arvatud seemnekartulid, mis üle aasta ei säili.