Pärast kolmapäevast kohtumist NATO peasekretäri Mark Ruttega teatas USA president Donald Trump üllatuslikult, et Gröönimaa osas on olemas kokkuleppe raam.
“See on kokkuleppe, mida kõik jooksid heaks kiitma. Tõesti fantastiline USA jaoks. Me saame kõik, mis me tahtsime, eriti riikliku julgeoleku,” ütles Trump.
“Esimene asi, mida me teeme, on töötame koos selle piirkonna naabrite seitsme riigiga – USA, Kanada ja viie Euroopa riigiga, sealhulgas Taaniga Gröönimaa tõttu – , et tagada NATO-na Arktika piirkonna parem kaitse. Teine suund, mis sellest tuleneb, on see, et läbirääkimised USA, Gröönimaa ja Taaniga jätkuvad. Need keskenduvad kindlale küsimusele: kuidas Gröönimaa puhul ära hoida, et Venemaa ja Hiina ei saaks seal kunagi majandusliku ligipääsu ja kuidas vältida, et nad sõjaliselt seal arenevad,” lausus NATO peasekretär Mark Rutte.
Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik tõdes, et iga peasekretär sisustab oma tööd veidi erinevalt. Mark Rutte on just Trumpiga leidnud ühise keele.
“Loomulikult kui liitlaste vahel tekivad mingid pinged või erimeelsused, siis ta proovib seda lahenada, aga samas ta ei saa seda teha avalikult. Ta reeglina ei räägi sellest pressis, sest tegu on justnimelt liitlastega. Selles mõttes ta peab olema väga delikaatne,” sõnas Luik.
See delikaatsus võib vältida tülide paisumist sotsiaalmeedias, aga ühtlasi tähendab see, et väga palju tüli lahendanud kokkuleppe raamist, peale selle, et on kaks samaaegset teed edasi, ei tea keegi veel praegu midagi. NATO-s kaalutakse tõenäoliselt midagi sarnast idatiival korraldatud tegevustele Läänemere Vahimees ja Ida Vahimees.
“Mis lühidalt öeldes tähendab seda, et NATO kaitsevägede juhataja SACEUR võtab need vahendid, mis piirkonnas on ja koordineerib neid sellisel viisil, et olukorra teadlikkus on parem. Me näeme, mis toimub. Me võime ka jälitada ja järgi sõita näiteks laevadel või lennukitel, mis mõjuvad kahtlasena. Põhimõtteliselt on võimalik samasugune operatsioon üles ehitada ka Arktikas. Räägitakse, et see võib-olla nimetatakse siis ka Arktika Vahimeheks,” selgitas Luik.
Kui sellise otsuse teeb NATO peakorter, oleks see märk, et Gröönimaa vaidlus on päriselt lahendatud. See võib aga veel võtta aega, tõdes Luik.
“Ma ka ei usu, et keegi väga kiirustab puhtalt selle pärast, et ikkagi on soov, et need kaks protsessi – kolmepoolne protsess taanlaste, gröönimaalaste ja ameeriklaste vahel ja see NATO protsess liiguksid enam-vähem koos. Et nad moodustaksid ühtse lahenduse sellele probleemile, mis on nii teravalt üles tõusnud,” sõnas Eesti suursaadik NATO juures.
Isegi kui viimased nädalad olid väga pingelised, siis NATO peakorterist näis jutt NATO lõpust selge liialdus.
“Mina näen väga hästi, milline on ameeriklaste suhtumine NATO-sse. Kõik need kindralid ja diplomaadid, kes siin on… Põhimõtteliselt sellist tunnetki, et kuidagi NATO oleks mingisuguse suure kriisi ees, siin absoluutselt ei ole,” lausus Luik.
Samas kui vaidlus NATO-s ehk nii tõsine polnud, kui väljast paistis, siis kasvas selle mõõde pärast seda, kui Trump tollimaksudega ähvardas. Kaubandussuhted USA-ga on Euroopa Liidu, mitte NATO teema. Kuigi paljud Euroopa riigid kuuluvad mõlemasse organisatsiooni, olid järeldused veidi erinevad. NATO-s tõestas peasekretär Mark Rutte, et suudab lahendada lahkhelid liitlaste vahel – Euroopa Liidu kohtumisel tõdesid riigijuhid samas, et kaubandusteemadel peab Euroopa olema valmis USA survele vastama.
“Küllap see põhjus, miks kriisiähvardused laualt maha võeti, on see, et Euroopa vastused sellele oleks kaunis valusad ka teisele poolele,” sõnas Eesti peaminister Kristen Michal.
“Me oleme tugevad, kui me oleme ühtsed ja kindlasti me saatsime sellega ka signaali Ameerikale,” ütles Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.
Algselt USA tollimaksudele vastuse arutamiseks kokku kutsutud kohtumine arenes aruteluks, kuidas edaspidi temperamentse liitlasega toime tulla.
“Me peaksime ühe asja võtma kaasa sellest Ameerika julgeoleku strateegiast ja see on see, et Euroopa peaks olema enesekindlam suhetes Venemaaga, suhetes Hiinaga, aga tegelikult ka suhetes oma liitlastega,” lausus Kallas.
Kallas tõdes, et USA-ga suvel sõlmitud kaubanduslepe pole ideaalne, kuid Euroopale on see oluline seniks, kuni see annab ettevõttele kindluse. Teisisõnu ootab Euroopa, et USA oma lubadusi peab.
“See on see, mida me palume oma liitlastelt kui ka kõigilt nendelt, kellega me lepinguid sõlmime,” sõnas Kallas.
See ei tähenda, et Euroopa otsiks tüli. Peamiselt rõhutasid riigijuhid ikka, et USA on liitlane, kellega soovitakse sõbralikke suhteid. Samas kui tollimaksu ähvardused ei lõppe on kasvanud Euroopa valmidus oma vastutolle rakendada.
“Ühine arusaamine on ikkagi selline, et esiteks eskalatsiooni ei soovita, aga kui astutakse samme, mis ei ole Euroopa huvides või meie väärtuspõhist poliitikat ei järgi, muuhulgas näiteks Taani ja Gröönimaa puhul, nende iseseisvuse hoidmist, siis me oleme võimelised ja valmis vastama,” lausus Michal.
Gröönimaa vaidlus ei pruugi veel olla lõppenud, kuid loodetavasti on terav vaidlus möödas.
“Diplomaadid on jälle neile tuttaval pinnasel, neile tuttaval mänguväljakul ja saavad keskenduda nende teemade lahendamisele. Loodetavasti ilma sellise meeletu draamata,” ütles Luik.