Oluline teisipäeval, 27. jaanuaril kell 7.15:
– Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi;
– Zelenski sõnul hävitavad 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest droonid;
– NYT: droonid on sõda Ukrainas radikaalselt muutnud;
– Zelenski: Venemaa peab kaotama 50 000 okupanti kuus;
Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi
Ukraina relvajõud hävitasid Drooniarmee projekti raames eelmisel aastal üle 800 000 sihtmärgi, sealhulgas elimineeriti 240 000 Vene sõdurit, teatas kaitseminister Mõhhailo Fedorov esmaspäeval.
Drooniarmee saavutustest ülevaate andnud kaitseminister tõi välja, et 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.
Drooniarmee on Ukraina riiklik algatus, mis käivitati 2022. aastal mehitamata õhusõidukite (UAV) ulatuslikuks kasutamiseks kaitseväes. Projekt hõlmab droonide hankimist, operaatorite koolitamist ja kodumaiste droonide tootmise arendamist.
Peamine eesmärk on parandada luuret, tulejuhtimist ja vaenlase hävitamist minimaalse riskiga oma sõjaväele. Algatust viiakse ellu riigi, vabatahtlike ja heategevusfondide osalusel, sealhulgas avaliku annetuste kogumise kaudu.
Drooniarmee üritusest ülevaate teinud väljaanne LIGA.net meenutas ka, et Ukraina vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi teatas 6. jaanuaril, et 2025. aasta detsembris suutsid Ukraina droonioperaatorid neutraliseerida umbes sama palju sissetungijaid, kui Venemaa ühe kuu jooksul mobiliseeris.
Samas märkis Sõrskõi, et 2026. aastal plaanivad venelased kahekordistada oma droonivägede arvu, viies selle vähemalt 160 000 meheni.
Zelenski sõnul hävitavad 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest droonid
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas esmaspäeval, et praegu hävitatakse üle 80 protsendi vaenlase sihtmärkidest droonidega.
“Tänase seisuga hävitatakse droonidega üle 80 protsendi vaenlase sihtmärkidest. Absoluutne enamus [droonidest] on kodumaine toodang ja see on väga julgustav. Ainuüksi viimase aasta jooksul tabati 819 737 sihtmärki droonidega. Ja me fikseerime selgelt iga tabamuse. Meil on iga tabamuse eest ka punktid, nagu te omast käest teate. Meie boonustel põhinev elektrooniline punktisüsteem töötab selle nimel, et meie kaitse tulemusi suurendada,” seletas Zelenski Ukraina Drooniarmee tegevuse ülevaateüritusel.
Riigipea sõnul peavad ukrainlased praegu olema oma kaitses paremad, tugevamad ja tõhusamad, kui venelastest sissetungijad suudavad olla Ukraina ründamisel. President toonitas, et tehnoloogiline juhtpositsioon on Ukraina jaoks elutähtis.
Zelenski ütles, et paar aastat varem määrasid vastused küsimustele, kes on tugevam ja kes tõhusam, suurtükiväe maht ja isikkoosseisu arv. President märkis, et kuigi suurtükivägi on ka täna oluline, siis on see teistmoodi. Isikkoosseis ja eriti jalavägi täidab jätkuvalt fundamentaalseid ülesandeid. Samal ajal rõhutas riigipea, et sõda ise areneb ja edu sõltub üha enam sellest, kes on tehnoloogiate kasutamisel ja kohandamisel ning lahinguväljal toimuva täpsel tuvastamisel kiirem ja tõhusam.
Zelenski andis sõjaväelastele üle ka riiklikud autasud ja tänas neid tõhususe ning kõigi tulemuste eest, mis annavad Ukrainale suuremat jõudu.
NYT: droonid on sõda Ukrainas radikaalselt muutnud
Venemaa neli aastat tagasi alustatud täiemahuline agressioonisõda Ukrainas on läbi teinud märgatava arengu lahingutaktikas ja -strateegias, kirjutas USA väljaanne The New York Times (NYT).
Rindel toimunud radikaalsed muutused tähendavad, et kui sissetungi alguses mängisid võtmerolli tankid ja rasked soomusmasinad, siis nüüd kontrollivad lahinguvälja peaaegu täielikult droonid, vahendas väljaanne Dialog.ua.
The New York Timesis (NYT) märkis, et droonidega ei tehta nüüd mitte ainult luuret, vaid neid kasutatakse ka täppislöökide andmiseks ja see on vähendanud rasketehnika kasutamist.
Nagu sõjaväeametnikud ja analüütikud märgivad, saadavad Vene väed üha enam lahingusse väikeseid jalaväerühmi jalgsi või mootorratastega, lootes jääda droonidele vähem nähtavaks.
Ilm aga on sundinud ka selles taktikas muutusi tegema. Kui talvel puudelt lehed langevad, on sõduritel end raskem varjata. Samas on ka jäljed lumes selgelt nähtavad ja külm suurendab termokaamerate efektiivsust, muutes inimeste positsioonid õhust nähtavamaks.
Samas tihedad lumesajud ja udu raskendavad vaatlust droonidelt ning just nendel aegadel üritavad pooled sageli edasi liikuda.
Ukraina sõjaväeametnikud märgivad, et külmakraadid raskendavad mitte ainult jalaväelaste elu, vaid ka varustuse kasutamist. Droonide akud tühjenevad kiiremini ning lume ja külma käes muutuvad mõned droonid täiesti kasutuskõlbmatuks. Seetõttu on sõdurid sunnitud kauem varjus püsima ja harvemini liikuma, et vältida vaenlase lööki.
Eksperdid usuvad, et talv soosib kaitset. Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on ulatuslikud rünnakud raskemad, mis tähendab, et positsioonide hoidmine muutub olulisemaks kui edasiliikumine.
Samal ajal, hoolimata droonide domineerimisest, mängib jalavägi endiselt otsustavat rolli, hoides rindejoont isegi siis, kui varustus ja ilm töötavad nende vastu, tõdes NYT.
Zelenski: Venemaa peab kaotama 50 000 okupanti kuus
Ukraina kaitsejõudude ülesanne on tagada Vene okupatsiooniarmeele selline kaotuste tase, mida see ei suudaks korvata ehk optimaalselt 50 000 meest kuus, sõnas esmaspäeval president Volodõmõr Zelenski.
Tema sõnul on Ukraina üksuste ülesanne tagada Venemaa hävitamine sellisel tasemel, et tema kaotused ületaksid vägede hulka, mida Venemaa suudab iga kuu täiendada. President rõhutas, et see on realistlik eesmärk.
Riigipea selgitas, et umbes 50 000 Vene sõjaväelase suurused kaotused kuus moodustavad optimaalse taseme. Zelenskõi tunnistas, et see on väga raske ülesanne, kuid toonitas, et see on just see tase, mille juures Venemaa hakkaks ümber hindama, mida teeb ja mille eest võitleb.
Zelenski märkis, et vaenlasele selliste kaotuste tekitamine on Ukraina kaitseministeeriumi, armee ning kõigi kaitse- ja julgeolekujõudude ülesanne. Seda eesmärki on võimalik saavutada eelkõige eri tüüpi droonide, lahingutegevusest tehtud põhjaliku analüüsi ja järelduste ning üksuste kõrgetasemelise väljaõppe ja koordineerimise kaudu.
Presidendi hinnangul tuleb suur osa Ukraina kõige tõhusamate drooniüksuste kogemustest laiendada kogu riigi relvajõududele. Samal ajal märkis riigipea, et Venemaa kaotuste tase ei saa olla Ukraina droonide ja tehnoloogiatega tehtava töö esimene ja viimane põhieesmärk.
Zelenski rõhutas vajadust suurendada kontrolli ruumi üle sügaval rindejoone taga, et hävitada vaenlase logistika, droonioperaatorid ja üldine lahinguvõime okupatsiooniväena.