Eestis tegutsevate pankade siinse tegevuse puhaskasum oli 2025. aastal kokku 652 miljonit eurot, teatas Eesti Pank. Võrreldes 2024. aastaga vähenes kasum viiendiku võrra, kuid kiire laenukasv ja madal viivislaenude tase aitasid euribori languse mõju kasumile leevendada.
“Neljandas kvartalis oli Eestis tegutsevate pankade siinse tegevuse puhaskasum ilma mitteresidentide dividenditulu arvestamata 155 miljonit eurot ning 2025. aastal kokku 652 miljonit eurot,” teatas keskpank teisipäeval.
Pankade kasumlikkus ehk pankade kasumi ja varade suhe jäi neljandas kvartalis Eesti viimase kümne aasta keskmisele tasemele.
Kuna euribor on alates suvest püsinud võrdlemisi stabiilsena ning finantsturud ei oota intressimäärades märkimisväärseid muutusi, siis sõltub pankade kasumlikkus edaspidi eelkõige laenuportfelli kasvust, selgitas Eesti Pank.
Pankade summaarne bilansimaht oli detsembri lõpus 47,8 miljardit eurot. Maht kasvas aastataguse ajaga võrreldes 5,6 protsenti ehk 2,5 miljardi euro võrra.
Eestis tegutsevate pankade laenuportfell suurenes mullu seitse protsenti ehk 1,9 miljardi euro võrra 29 miljardi euroni. Laenukasv jäi küll 2024. aasta omale mõnevõrra alla, kuid oli viimase kümne aasta keskmisest siiski kiirem, märkis Eesti Pank.
Hoiuste maht pankades oli detsembris 33,5 miljardit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvas see 1,5 miljardi euro võrra.
Hoiustest seitse miljardit eurot moodustasid residentidest majapidamiste ja ettevõtete tähtajalised hoiused, mille maht vähenes aastaga seitse protsenti. Mitteresidentide hoiuste maht kasvas aastaga 596 miljoni euro võrra ja moodustas hoiuste jäägist 17 protsenti.
Intressimäärade alanemise tõttu on tähtajaliste hoiuste osakaal üheksa protsenti ehk 650 miljoni euro võrra väiksem kui aasta tagasi, kusjuures ettevõtete puhul on vähenemine olnud pisut märgatavam kui majapidamistel.