Fotokunstnik Anton Corbijn rääkis “Ringvaates”, et 24-aastase noormehena Londonisse kolides eristus ta teistest fotograafidest selle poolest, et püüdis pildistada muusikuid nende loodud muusika sfääris, inglise fotograafe huvitas rohkem inimeste rõivad ja stiil.
Hollandist pärit fotograaf Anton Corbijn on pildistanud aukartustäratava hulga artiste. Tema ainulaadne pildikeel ja erakordne tunnetus on kujundnaud muusika ja muusikute nägu 1990. aastate lõpust alates.
Londonisse minnes oli Corbijn 24-aastane. Kolm kuud hiljem olid tema fotod juba ajakirja esikaanel. “Olin avatud kõige proovimisele. Ma polnud ülbe. Tegin ka väikesi töid, mitte ainult suuri. Inglise fotograafid ei töötanud nii nagu mina. Mina püüan pildistada muusikuid nende loodud muusika sfääris. Inglise fotograafe huvitas vist rohkem inimeste rõivad ja stiil. Mina ei teadnud sellest eriti midagi. Minu töödes sellel suurt rolli polnud,” meenutas Corbijn.
Fotograaf meenutas oma esimest tööd Inglismaal. “Mulle väga meeldis Joy Division. See oli üks põhjusi Inglismaale kolida, et olla lähemal kogu sellele muusikale. Pildistasin teda 12 päeva hiljem, kui olin Inglismaale jõudnud. Olin oma foto üle väga uhke, aga ükski ajakiri ei tahtnud seda pilti avaldada, sest kolm poissi vaatasid eemale ja ainult üks vaatas kaamerasse. Nägusid pole ju näha, pole mõtet avaldada,” meenutas fotograaf. “Aga foto klapib ülihästi nende muusikaga ja bändiliikmed said sellest aru.”
Kui bändi solist Ian Curtis suri, jõudis foto ajakirja Nime kaanele ja sai väga kuulsaks.
“Olen fotograafina tegutsenud 50 aastat ja isegi mu halbadel fotodel on mingi vastuvõetav tase. Kui sulle meeldivad inimesed ja nende looming, siis on pildis ilmselt midagi enamat. Sa tahad kõik endast anda. Pingutad, et muusikute meelest oleks iga fotosessioon võrratu ja väärt kordamist.”
Corbijn meenutas video tegemist Depeche Mode loole “Enjoy the Silence”. “Nad andsid mulle selle laulu ja mulle väga meeldis. Mulle tuli pähe mõte kuningast, kellel pole midagi peale lamamistooli. Talle pole palju rohkem vaja, ta lihtsalt vaatab maastikku. Läksin oma ideega bändi juurde ja neile ei meeldinud see üldse. Ma ei suutnud neid veenda ja läksin uut ideed otsima, aga ei suutnud midagi muud leida. Ütlesin, et väga kahju, aga suudan mõelda ainult sellest ühest ideest. Siis nad ütlesid, et hea küll, tee ära,” meenutas fotograaf.
Video maksis vaid 20 000 naela, aga osutus ülimenukaks.
Corbijni sõnul on ta enne igat pildistamist närvis, sest nii palju on asju, mis võiks valesti minna. “Kord kasutasin filmi, mis oli juba täis pildistatud või jäi film aparaati üldse panemata,” muheles Corbijn.
Fotograafi töö on tänuväärne, see on alati uus kogemus. “Fotograafias on mul juba ettekujutus, mida teha suudan.”
“Tänapäeva fotokad ja telefonid on nii head, et igaüks oskab enda arust häid fotosid teha. Tehniliselt nii ongi. Aga mida foto mulle räägib, sellega on teine lugu. Mul oli enda jaoks hea foto reegel. Leidsin, et kui teha portreefoto, peab pildil olema kolm asja. Peab ütlema midagi pildistatava kohta, midagi sinu kui fotograafi kohta ja see peab pildiliselt looma midagi uut, mida varem pole nähtud.”
Anton Corbijn Autor/allikas: ERR