Endist Eesti jalgpallikoondise kaptenit ja aastaid Premier League’is mänginud Poomi kehastab filmis näitleja Rand. „Olen väikesest peale olnud jalkapoiss. Olin väiksena mõelnud, et tahan saada näitlejaks ja kui hiljem see pakkumine tuli, siis see tundus unistuste rollina,“ jutustas Rand „R2 Hommik!“ eetris. „Me oleme protsessis aru saanud, et täpset koopiat ei saa temast teha, peame ikkagi enda Mart Poomi välja tooma. Tunnen, et aitab, kui võimalikult palju tema pealt mannerisme üle võtan, aga ma ei saa teha täpset koopiat. Üritan aga seal lähedal olla.“

Filmi režissöör Laikjõe märkis, et idee sündis koos stsenaristiga. „Mu enda üks lemmikfilm on „Rocky“. Tahtsime lahedat spordifilmi teha ja siis natukene mõtlesime. Tegelikult ei pidanud väga kaua mõtlema, oleme mõlemad jalkakutid ja meie mõlema iidol lapsepõlves oli Mart Poom,“ meenutas ta. „Siis tekkiski küsimus, et temast justkui peaks juba olema film, sest keegi eesti jalgpallist polnud nii kaugele jõudnud ja veel sellisel ajal.“

„Esimene mõte oli täispikk mängufilm. Kuna oleme aga BFM-is tudengid ja kooli lõpetamise jaoks oli lõpufilmi vaja, siis mõtlesime, et alguses teeme lühifilmi, mis räägib väravavahiks kujunemise perioodist ning Lõvidest. Täispikk film keskendub läbimurdele Inglismaal,“ jätkas Laikjõe, kelle sõnul keskendub lühifilm Tallinna Lõvide ajastule, kus Poomi ja teisi hilisemaid Eesti koondislasi treenis Roman Ubakivi. Nad keskenduvad lühifilmis Helsingi Cupi ajastule, mille Tallinna Lõvid aastatel 1987 – 1988 võitsid. „Keda teema huvitab, siis soovitan vaadata ka dokumentaalfilmi „Lõvide Vennaskond“, mille minu õppejõud Kaur Kokk paar aastat tagasi tegi.“

Laikjõe sõnul alustavad nad võtetega kolmapäeval. „Interjöörid filmime Tallinnas, õuestseenid Sillamäel ja lõpetame Helsingi olümpiastaadionil,“ märkis režissöör.

Et rolliks valmistuda, käib Rand ise jalgpallitrennides. „Olen terve elu jalgpalli mänginud, aga mitte väravas, vaid väljakul. Kui Rauno selle ideega minu juurde tuli, sain aru, et ma ei taha, et kaskadöör hakkaks minu eest õppima,“ sõnas Rand. „Kuna õpin Viljandis, olen käinud kolmandat kuud Viljandi Tulevikus kaks-kolm korda nädalas individuaaltrennides.“

Rand käib töövarjuks ka Poomi enda juures, kes praegu omanimelist jalgpallikooli ja Nõmme Unitedit veab. „Üritasin teha võimalikult lähedale trennikava. Ta on endiselt täielik tööloom. Treeningu koha pealt on ta õpetanud, kui töökas ja distsiplineeritud peab olema. Kui olin ühe päeva tema juures töövari, siis võtsin kohe mütsi maha. Ta oli loomulik ja ei lasknud end heidutada, et noor näitlejatudeng kogu aeg piilus kõrvalt. Näha, kuidas ta igapäevaselt koolis ja klubis toimetab, on väga vinge.“

Laikjõe märkis, et Poom on filmi juures igati abiks. „Ta ei ole aidanud päris kokku panna seda, aga ta on meie jaoks olnud rohkem olemas, kui oskasin arvata. Kõige esimene kõne Poomile oli ikka päris raske. Kui rääkisin jutu ära, siis oli natuke aega vaikust ja mõtlesin, et siin see ka lõppeb, aga ta oli huvitatud ja valmis meiega kohtuma. Eks kujutan, ette, kui keegi ütleb, et tahan sinust filmi teha, on see päris ootamatu asi. Poom andis koos Indrek Schwedega 2014. aastal välja raamatu, mis on väga detailne ja huvitav, sest Mart on iga päev päevikut pidanud. Film ongi sealt inspireeritud ja Schwede aitas natuke mudida seda. Alguses tahtsime (Poomi) nõusolekut saada ja nüüd on ta olnud meile superabiks. Ta on meiega stsenaariumi arutanud ja oleme saatnud Jensi temaga kohtuma.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare