Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2025. aasta edetabelis võttis 13 000 müüdud eksemplariga esikoha Katariina Libe “Minu kallis tervis”. Koos venekeelse versiooniga müüdi toidupood Maxima tellitud raamatut 18 000 eksemplari.
Viimase kolme aasta andmete võrdluses ei ole palju muutunud: müüdud eksemplaride arv on püsinud üsna stabiilselt 190 000 juures. Samuti on algupärandeid ja tõlgitud teoseid läbi aastate olnud edetabelis enam-vähem võrdselt. 2025. aastal oli algupäraseid teoseid nimekirjas 53, tõlkeraamatuid 47.
Kui võrrelda Eesti autorite ja tõlkeraamatute müüdud eksemplaride arvu, siis 2025. aastal osteti algupäraseid teoseid tõlkeraamatutest rohkem: algupärandite osakaal oli 61 protsenti. See suhe on pidevas muutumises ja sõltub sellest, mida Eesti autoritelt on ilmunud.
Ilukirjandusteoseid leiab edetabelist 23 nimetust ja neid on ostetud kokku ligikaudu 46 000 eksemplari. Võrreldes eelnenud aastaga on see arv oluliselt suurem – 2024. aastal osteti ligikaudu 38 000 eksemplari.
Teada on, et neid numbreid mõjutavad väga palju meie endi autorid. Eelmisel aastal oli üks armastatumaid autoreid Laur Lomper/Tõnu Oja, kes pääses esiviisikusse kahe raamatuga. Soojalt võeti vastu Andrus Kivirähki ja Fred Jüssi, samuti Kairi Loogi, Sven Mikseri, Kaur Riismaa, Anu Raua ja Lauri Räpi raamatud.
Tõlketeoste puhul oli üks kindel autor – Valérie Perrin –, tänu kellele oli ilukirjandusteoste läbimüüginumber ligikaudu 18 000: Perrini teoseid müüdi 7603 eksemplari.
Täiskasvanute mitteilukirjanduslike teoste jaotusest leiab väga erinevaid raamatuid, kuid sel korral osutus populaarseimaks Toivo Tänavsuu “Arstitudengipäevik” (4747 eksemplari, kirjastus Pilgrim).
Teiseks populaarseim oli eelmise aasta enimmüüdud teos “Chuck Norrise anekdoodid” (Tänapäev), mida osteti 4539 eksemplari. Kahel viimasel aastal on seda raamatut müüdud kokku 21 359 eksemplari.
2025. aasta enim müüdud raamatud:
Algupärased mitteilukirjanduslikud teosed moodustavad kõikidest soetatud mitteilukirjanduslikest teostest 84 protsenti, mis kinnitab lugejate usaldust Eesti autorite ja eestlaste lugude vastu. Näidetena saab siin välja tuua Riho Sibula ja Georg Otsa elulood ning Lia Virkuse, Juhan Maiste, Reet Linna, Ain Raali jt koostatud raamatud.
Lasteraamatuid on nimekirjas kokku 44 nimetust ja nende müügiarv oli võrreldes varasemate aastatega samuti kõrgem – 84 607 (2024. aastal 65 646 eksemplari). Suurt mõju avaldasid toidupood Maxima tellitud tegevusraamatud lastele, sh 13 000 eksemplariga esikoha haaranud Katariina Libe raamat “Minu kallis tervis”.
“Selles raamatus uurivad kolm last, kuidas oma tervist hoida. Tuleb välja, et seda saab teha mitmel viisil: toitudes tervislikult, hoolitsedes hügieeni ja ohutuse eest, magades piisavalt, külastades vajadusel perearsti, pöörates tähelepanu headele suhetele jne,” tutvustas raamatut Katariina Libe.
Samas on lastele mõeldud ilukirjandusteoseid (21 nimetust) ostetud ligikaudu 36 000 eksemplari, millest algupäraseid teoseid oli kolm nimetust ja tõlketeoseid 18 nimetust. Soojalt on vastu võetud Soome autori Riikka Jäntti väikese hiire juturaamatud.
E-raamatud
E-raamatute puhul domineerivad endiselt ilukirjanduslikud tõlkeraamatud – neid on meie nimekirjas 32 nimetust, kokku on ostetud ligikaudu 4812 litsentsi. Eesti autorite teostest on seal esindatud vaid raamatud, mis on kooli soovituslike raamatute nimekirjas.
Enimmüüdud e-raamat oli Clare Mackintoshi “Ma lasen sul minna” (kirjastus Petrone Print, 382 litsentsi).
2025. aasta enim müüdud e-raamatud:
Audioraamatud
Kui e-raamatute turuletulek ei ole Eestis kirjastamisturgu väga muutnud, siis audioraamatute tulekuga on see kindlasti muutumises. Audioraamatute puhul müüdi rohkem kui 50 litsentsi 36 nimetusele, kokku 3696 litsentsi. Ka siin moodustab enamuse ilukirjandus (22 nimetust 2561 litsentsiga) ja enim kuulati Oskar Lutsu “Kevadet” (381 litsentsi).
2025. aasta enim müüdud audioraamatud: