Süsteemihalduri sõnul ei vastanud rikke põhjustanud seadme käitumine kehtivatele nõuetele.
„Üleeuroopalised nõuded elektrivõrguga ühendatud seadmetele on kehtestatud süsteemi töökindluse tagamiseks ja teiste süsteemiga ühendatud turuosaliste seadmete võimaliku kahjustamise vältimiseks ning nende järgimine on äärmiselt oluline,“ teatas Elering, lisades, et võtab juhtunut täie tõsidusega. „Selline seadme käitumine oli lubamatu.“
Elering ei avaldanud pressiteates konkreetse turuosalise nime, kelle seade rikke põhjustas.
Õppetund tulevikuks
Eleringi juhatuse liige ja varahaldusjuht Reigo Kebja märkis, et juhtunu detailide analüüs jätkub. „Hindame täiendavate meetmete rakendamise võimalusi, et vähendada tulevikus sarnaste sündmuste mõju elektrisüsteemile. Esmatähtis on suurendada mõjutatud turuosaliste teadlikkust selliste intsidentide võimalikest tagajärgedest kogu elektrisüsteemile,“ ütles ta.
Süsteemihalduri hinnangul on tegu olulise õpikogemusega kõigile Baltimaadele, eriti olukorras, kus pärast Venemaa elektrivõrgust eraldumist liitub võrguga üha enam inverteripõhiseid seadmeid. Siiski näitas intsident Eleringi hinnangul elektrisüsteemi vastupidavust ja kiiret reageerimisvõimet.
Möödunud nädala teisipäeval tekkinud olukorras kadus Baltimaade elektrisüsteemist hetkega 1000 megavatti tootmisvõimsust. Esimestel hetkedel kaeti puudujääk Mandri-Euroopa elektrisüsteemist Poola–Leedu (LitPol Link) ühenduse kaudu, seejärel käivitusid Balti riikide sisesed automaatsed ja manuaalsed sagedusreservid.
Püsivaid rikkeid konverterjaamades intsidendi tõttu ei tekkinud ja mõlemad EstLingi ühendused saadi töökorda alla tunniga.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (67)