Eesti ei vaja praegu pessimismi poolt lämmatatud argivaadet, vaid rohkem ambitsioonikust ja julgust otsustada. Me vajame usku, et siin on võimalik kapitali kasvatada kiiremini kui mujal maailmas, kirjutab Allan Parik.
Aasta alguses on lihtne jääda kinni ebakindlusesse. Geopoliitika pakub iga päev uusi üllatusi, tehnoloogia muudab ärimudeleid kiiremini kui kunagi varem ning prognooside tegemine on keerulisem. Ometi näitab majanduse tegelik liikumine, et segases keskkonnas ei kao võimalused, vaid need lihtsalt vahetavad vormi.
Tagasivaade eelmisele aastale on selles mõttes kõnekas. Maailmamajanduse kasv püsis üle kolme protsendi, mis on arvestatav tulemus tavalisest ebastabiilsemas keskkonnas. Märgiline on, et tegemist ei olnud nii-öelda ootame-vaatame aastaga.
Ettevõtete ühinemiste ja omandamiste maht maailmas ulatus ligi 4,5 triljoni dollarini, mis on üks kõrgemaid tasemeid viimase nelja aastakümne jooksul. Need tehingud ei piirdunud ainult tehisaru- või tehnoloogiasektoriga. Aktiivsed olid ka tervishoid, tarbekaubad, logistika ja energeetika.
See näitab, et kapital liigub ka siis, kui maailm on rahutu. Tegelikult just siis liigubki.
Uus aasta ei alanud lihtsalt. USA poliitika, sealhulgas Donald Trumpi ettearvamatus, tõstab ebakindlust. Küsimusi on rohkem kui vastuseid: olgu need Hiina võimalikud järgmised sammud, Ladina-Ameerika arengud või tüli Gröönimaa pärast ja selle mõju Euroopa ning Ameerika edasistele suhetele.
Sellises olukorras muutub prognoosimine paratamatult ebatäpsemaks. Kuid ajalugu näitab, et just segases vees on võimalik luua uusi ärimudeleid ja ehitada üles tulevasi edulugusid.
Segased ajad kiirendavad muutusi
Austria majandusteadlase Joseph Schumpeteri kirjeldatud loovpurustamine on praegu väga selgelt nähtav. Selle põhjal areneb majandus pideva uuenemise kaudu: uued ning tõhusamad tehnoloogiad, ärimudelid ja ettevõtted suruvad vanad välja. Paljud maailma suurimad riskifondid ning tööstusgrupid on saanud alguse või uue hoo sisse kriisiaegadel või turupõhjades, näiteks Blackstone, IBM või Samsung. See ei ole juhus, vaid süsteemi loomulik osa.
“Näeme maailmas hiiglaslikke investeeringuid energeetikasse ja tuumaenergia üha selgemat tagasitulekut.”
Üks keskseid muutusi puudutab energeetikat. Tehisaru areng ei ole pelgalt tarkvara- või andmekeskuste teema, vaid see on järjest enam energiaküsimus. Tehisaru areneb keskustena ja nende töökindel toimimine eeldab juhitavat ning stabiilset energiavarustust. Seetõttu näeme maailmas hiiglaslikke investeeringuid energeetikasse ja tuumaenergia üha selgemat tagasitulekut. Need otsused mõjutavad tarneahelaid, geopoliitikat ning kapitali liikumist lähematel aastatel.
Samal ajal seisab Euroopa silmitsi mitme väljakutsega: aeglane majanduskasv, kasvavad kaitsekulud ja vajadus võtta suurem vastutus globaalses julgeolekus. Euroopa fookus majanduse jätkusuutlikul arendamisel võib pikemas vaates osutuda siinseks konkurentsieeliseks. Energiatõhusamad ning vastupidavamad ettevõtted on paremini valmis tulevasteks kriisideks.
Eesti ja Baltikumi vaates on oluline eristada meediapilti ning tegelikku olukorda. Panganduse pilk näitab, et olukord ei ole kaugeltki lootusetu. Eraisikute säästud ja investeeringud kasvavad. Kodulaenude aktiivsus püsis eelmisel aastal kõrgel. Samuti näeme ärilaenude tugevat kasvu ning laenude kvaliteet on püsinud väga heal tasemel. Praegu on töös ligi kaks korda rohkem finantseerimisprojekte kui aasta tagasi. See viitab majanduse ettevaatlikule, kuid selgele elavnemisele.
Märgid taastumisest on juba olemas
Ka ettevõtjate ootused on muutumas. Küsitlused näitavad, et pessimistide osakaal väheneb ning usk kasvu taastumisse suureneb. Euribori langus on hakanud toetama ettevõtete investeerimisvõimekust, eriti Eestis, kus ettevõtjate ja majapidamisete laenukoormused on lõunanaabritest suhteliselt suuremad. Siiski ei tasu lähiajal oodata intressimäärade edasist langust, kuna turgude ootus on pigem vastupidine ning ennem nähakse intressimäärade vaikset ülespoole liikumist.
Lühikeses vaates domineerivad poliitilised ja küberriskid. Pikas vaates on suurimad riskid seotud kliima ning keskkonnaga. Just seal peituvad järgmise kümnendi suurimad ärivõimalused. See nõuab kapitali, tehnoloogiat ja julgust otsustada.
Eesti ei vaja praegu pessimismi poolt lämmatatud argivaadet, vaid rohkem ambitsioonikust ja julgust otsustada. Me vajame usku, et siin on võimalik kapitali kasvatada kiiremini kui mujal maailmas. Segases maailmas ei pea jääma ootama paremaid aegu, vaid neid saab ise kujundada.
Optimism ei tähenda riskide eitamist. See tähendab valmisolekut neid juhtida. Just see hoiak eristab neid majandusi ja ettevõtteid, kes kriisidest tugevamana välja tulevad, neist, kes jäävad ootama, millal pilved hajuvad.