Prantsusmaa suuruselt teine linn Marseille vaevleb jätkuvalt narkojõukude tegevuse käes ning kasvav vägivald kutsub riigis esile paksu pahameelt. Veebiväljaanne Politico kirjutab, et prantslased valmistuvad järgmisel aastal toimuvateks presidendivalimisteks ning narkojõukude probleemist on kujunemas üha olulisem poliitiline küsimus.
Telekommunikatsioonifirma Orange peakorteri kõrval asub sotsiaalkorterite kompleks, kus lokkab narkokaubandus. Hiljuti puhkes seal vägivald ning telekommunikatsioonifirma töötajad olid sunnitud üle minema kaugtööle.
Politico toob välja, et vägivald tuntud ettevõtte lähistel tõstis linnas toimuva narkosõja taas Prantsuse poliitika keskmesse. 2026. aasta kevadel toimuvad Marseille’s veel ka kohalikud valimised.
Hiljutised küsitlused viitavad, et turvalisusest on kujunemas valimiste üks võtmeteemasid ning kõik kandidaadid püüavad pakkuda lahendusi narkokaubanduse ohjeldamiseks.
“Esimene teema on turvalisus. Kohapeal kuulen üha sagedamini inimesi rääkimas, et nad ei taha enam sel põhjusel reisida linna keskusesse,” ütles parempoolne poliitik Martine Vassal.
Politico toob välja, et Marseille peegeldab mitmes mõttes kogu Prantsuse ühiskonda. Linn on mitmekesine, seal on kultuuriliselt kirjud ja vaesemad linnaosad, mis kipuvad toetama vasakpopuliste. Samas on seal ka jõukamad konservatiivsed piirkonnad, mis viimastel aastatel on pööranud pilgu parempopulistide poole
Prantsuse suuremad parteid jälgivad nüüd linnas toimuvat valimiskampaaniat tähelepanelikult, et olla valmis 2027. aastal toimuvateks presidendivalimisteks.
Viimased küsitlused ennustavad edu vasakpoolsele kandidaadile Benoît Payanile, samas kui parempopulistliku partei Rahvuslik Liit (RN) kandidaat Franck Allisio ei jää temast kaugele maha.
Politico toob veel välja, et Marseille on pealinna Pariisi kõrval väikevenna staatuses ning vastasseis ulatub jalgpalliklubide rivaalitsemisest kaugemale. Paljud kohalikud elanikud leiavad, et Pariis on kaugel asuv võimukeskus, mis ei arvesta Vahemere äärse linna huvidega.
“Pariis kohtleb Marseille’d peaaegu nagu kui kolooniat,” ütles Allisio.
Peaaegu kõik kohalikud poliitikud leiavad, et Pariisi poolt välja pakutud lahendused ei suuda linnas olukorda parandada. Narkokaubandusega seotud vägivald kerkis taas rambivalgusesse mullu novembris, kui tapeti 20-aastane Mehdi Kessaci.
President Emmanuel Macron, siseminister Laurent Nuñez ja justiitsminister Gérald Darmanin külastasid pärast Kessaci tapmist linna, kus nad tutvustasid uut kuritegevusevastast tegevuskava. Paljud kohalikud elanikud leiavad samas, et avaliku korra tagamine peab olema kooskõlas avalike teenuste rahastamisega.
“Ainuüksi repressioonidest ei piisa. Kui see nii oleks, poleks narkoäri õitsele löönud,” ütles aktivist Kaouther Ben Mohamed.
Vasakpoolsete kandidaat Payan lubab samas samuti kahekordistada kohalike politseinike arvu, et tugevdada kogukondlikku korrakaitset. Ka parempopulistide kandidaat Allisio keskendub peamiselt turvalisusega seotud küsimustele, sama teeb ka parempoolsete kandidaat Vassal.
Nii Vassal kui ka Allisio nõuavad veel avalike teenuste kulutuste kärpimist ning pooldavad samal ajal kinnisvaramaksude vähendamist.
Ainsana ei taha politseile rohkem raha kulutada vasakpopulistide kandidaat Sébastien Delogu. Ta tunnistab, et kuritegevus on linna jaoks probleem, kuid sooviks suunata täiendavad ressursid vaesuse vähendamisele ja kohaliku tervishoiusektori tugevdamisele.