Kui varem andis osa omavalitsusi biojäätmete veost vabastuse ilma kontrollimata, kas konkreetsel kinnistul on võimalik kohapeal bioprügi kompostida, siis eelmisel aastal tehtud seadusemuudatus näeb neile ette kohustuse selles veenduda. Iga omavalitsus otsustab ise, kas küsib taotlejalt fotot kompostimiskohast või kontrollib seda muul moel.
ERR-i lugeja jagas oma hämmingut seoses kohaliku omavalitsuse nõudega, et biojäätmeid kompostida sooviv inimene peab selleks omavalitsusele taotlust esitades lisama tõendina ka foto, mis näitaks, et taotlejal on komposter või kompostihunnik olemas.
“Huvitav on seejuures, et keegi ei nõua näiteks tõendeid, et kinnistul ei hoita ohtlikke jäätmeid või elektroonikajäätmeid,” märkis lugeja.
Osa omavalitsusi on biojäätmete kompostijatelt juba aastaid fototõestust nõudnud, kuid mõni vald on seda alles nüüd küsima hakanud.
Näiteks Tartu vald avaldas eelmisel nädalal juhised, mille kohaselt saab biojäätmete veost vabastuse taotluse alusel, mille juurde ootab vald ka fotot kompostimiskohast.
Kliimaministeeriumi jäätmekorralduse valdkonna juht Kristel Kibin ütles ERR-ile, et omavalitsus peab tõepoolest veenduma, kas biojäätmeid saab kohapeal kompostida.
“Paljud omavalitsused kasutavad taotluspõhist lähenemist juba praegu, kuid mõnes omavalitsuses on varem antud biojäätmete veoteenusest vabastus ilma kompostimises veendumata. Senist praktikat täpsustati eelmisel aastal seaduse tasandil, et üle Eesti oleks ühtlane lähenemine. Need omavalitsused, kus süsteem juba nii toimib, ei pea midagi muutma ega uusi taotlusi koguma,” ütles Kibin.
Selleks, et veenduda kohapealse jäätmete kompostimise võimalikkuses, valib omavalitsus ise sobiva viisi – kas küsib fotot, käib kohapeal kontrollimas või kontrollib muul viisil, kas konkreetsel kinnistul on kompostimine võimalik.
“Eesmärk on tagada, et biojäätmed ei jõuaks segaolmejäätmete või muude jäätmeliikide hulka,” selgitas Kibin.
Tema sõnul ei olnud see varem seaduses see nii selgesõnaliselt sõnastatud, kuid paljude omavalitsuste praktika juba kujunes sellisena välja. Varasema sõnastuse järgi pidid omavalitsused korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid pole võimalik kohapeal kompostida, ning kehtestama ka biojäätmete kompostimise nõuded, mida kohapeal kompostimisel järgitaks.
“Kohustus lisati jäätmeseadusesse 2021. aastal ja pidi olema rakendatud kõikjal hiljemalt 2023. aasta lõpuks. Seejuures rõhutas seletuskiri, et tekkekohalt konteineriga kogumisest vabastuseks peab omavalitsus olema veendunud selles, et tekkekohal kompostimine on võimalik,” tõi Kibin välja.
Jäätmereformi valguses tuletas ministeerium kohalikele omavalitsustele meelde, et juba eelmisel aastal jõustunud jäätmeseaduse muudatuse järgi peavad nad hiljemalt 1. septembriks ühtlustama reeglid, mille alusel vabastatakse kohtkompostijad biojäätmete konteineri kasutamisest.
Juhul kui biojäätmed nõuetekohaselt kompostitakse ja omavalitsusele selleks taotlus esitatakse, ei ole biojäätmete äravedu vajalik.
Jäätmereformi eesmärk on muuta jäätmete sorteerimine tõhusamaks ja suurendada jäätmeturul konkurentsi.