Kaart: Eesti kullavarud on naabritega võrreldes olematud

Keskpangad üle maailma on viimase kolme aastaga suurendanud oma kullareserve kokku umbes 3000 tonni võrra. Suurimate ostjate seas on olnud Hiina, India, Türgi, Poola, Brasiilia, Kasahstan ja mitmed teised riigid.

Eelmise aasta oktoobriks oli keskpankade käes ametlikult 36 300 tonni kulda. Referentsiks – kokku on ajaloo jooksul kaevandatud umbes 220 000 tonni kulda. Seega on keskpankade käes ca 17 protsenti maa peal leiduvast kullast.

Suurimate kullavarudega riikideks on USA, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina.

Eesti on kullavarude poolest maailma viimaste seas

Allpool olevalt interaktiivselt kaardilt on näha, millised on Euroopa riikide kullavarud. Euroopas on suurimad kullavarud Saksamaal, ulatudes 3359 tonnini. Enam kui 2000 tonni kulda on ka Itaalial, Prantsusmaal ja Venemaal.

Selgub, et Eesti kullavarud on jätkuvalt maailma ühed väikseimad. Meil on kokku vaid 256,6 kilogrammi kulda, mida kohalik keskpank hoiab enda sõnul „ajaloolistel“, mitte „finantsilistel“ põhjustel.

Lähinaabritega võrreldes on meie kullareservid jätkuvalt väga tagasihoidlikud. Kohalik keskpank ei ole soovinud varasid kullas hoiustada – Eesti reservidest moodustab kuld vaid 1,5 protsenti. Võrdluseks Soomes on see protsent 26, Rootsis 23, Lätis 14 ja Leedus 11.

Kusjuures suurriikidel on kulla osakaalud varudes veelgi suuremad. Näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal on kulla osakaal riigi reservides vastavalt 81 ja 78 protsenti.

Kõige rohkem kulda elaniku kohta on Šveitsil

Järgmisel interaktiivsel graafikul on näidatud, kui palju on Euroopa riikidel kulda ühe elaniku kohta. Eesti riigil on kulda elaniku kohta vaid 0,19 grammi. Kõige enam on kulda elaniku kohta Šveitsil – 119 grammi inimese kohta.

Kusjuures Eesti taasiseseisvumisel ulatusid Eesti kullavarud umbes 11,7 tonnini. Reservid otsustati suuremas osas aga maha müüa. Untsi eest saadi 90ndate alguses keskmiselt 367 eurot – tänaseks on kulla untsi hind enam kui kümme korda kõrgem. Keskpanga sõnul oli kulla hind liiga kõikuv selleks, et tagada fikseeritud kursiga krooni stabiilsus. Samas jääb antud selgituse puhul aga lõpuni arusaamatuks, miks oli vaja ära müüa praktiliselt kõik kullavarud. Tänaseks hoiab Eesti Pank reservidena enamalt jaolt riigivõlakirju.

Antud statistikast joonistub välja üks huvitav asjaolu – nimelt on Ühendkuningriigi kullavarud teiste suurriikidega võrreldes üsna tagasihoidlikud. Põhjus peitub selles, et ÜK endine peaminister Gordon Brown käskis sajandivahetusel keskpangal pool Ühendkuningriigi kullast maha müüa. Müük toimus aastatel 1999-2002 ning keskmiselt saadi untsi eest 276 dollarit. Praeguseks kaupleb unts kõrgemal 4500 dollari tasemest.

Maailma riikide edetabel

Kui vaadata terve maailma edetabelit, siis näeme, et arenevate riikide kullavarud on võrreldes lääneriikidega endiselt suhteliselt madalad. Osakaalu kasvuks on veel tublisti ruumi. Enamik arenevate riikide reservidest on hetkel jätkuvalt dollaris ja euros nomineeritud võlakirjades.

Kõigi riikide reservidest on kulda paigutatud praeguseks ca 26 protsenti. Veel kümme aastat tagasi oli see näitaja kõigest 10 protsenti. Võrdluseks 1970ndatel oli kulla osakaal keskpankade reservides 70 protsendi juures. Kasvuruumi on seega veel tublisti.