Põlevkivi olemasolu Eestis ei ole arvamusküsimus, vaid fakt. Selle ressursi uurimine, kasutamise keskkonnamõjude vähendamine ja tehnoloogiline arendamine on olnud aastakümneid Eesti teaduse loomulik osa. Põlevkiviprofessuur ei ole poliitiline loosung, vaid akadeemiline institutsioon. Kui selle nimetus muutub probleemiks, ei räägi me enam teadusest, vaid sümbolite puhastamisest.
