Hiljutine Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuring näitab, et ebakindel majanduskeskkond ja kasvav hinnasurve panevad Eesti inimesi oma suuremaid väljaminekuid hoolikamalt läbi mõtlema.
Enam kui kolmandik vastanutest tunnistas, et ei plaani lähima 12 kuu jooksul ühtegi suuremat ostu ega investeeringut, mis Luminori jaepanganduse valdkonnajuhi Marek-Meelis Puusti sõnul viitab inimeste ettevaatlikkusele.
Sissetulek määrab kulutamisjulguse
Suured ostud ja investeeringud jäävad sellel aastal tegemata 36 protsendil eestlastel. Puusti sõnul ei tähenda see aga, et inimesed oleksid investeerimisplaanidest täielikult loobunud, vaid pigem on muutunud mõtteviis. „Otsuseid ei tehta emotsiooni ajel, vaid kaalutakse põhjalikult, kas ja millal on õige hetk suuremateks väljaminekuteks. Analüüsitakse põhjalikumalt oma väljaminekuid ja otsitakse võimalusi suurendada sissetulekuid. See on märk küpsemast ja teadlikumast rahakäitumisest.“
Siiski leidub ka neid, kes just sel aastal plaanivad suuremad kulutused ette võtta. Vastanutest ligi viiendik plaanib investeerida eluasemesse ehk soovitakse lähima aasta jooksul oma kodu renoveerida. Samuti tõusevad esile meelelahutusele ja reisimisele tehtavad kulutused, millele plaanib raha suunata veerand küsitletutest.
„Inimesed ei loobu mugavusest ja elukvaliteedist, kuid teevad oma valikuid varasemast teadlikumalt. Pigem eelistatakse parandada olemasolevat kodu või koguda elamusi, mitte võtta ette väga suuri ja pikaajalisi finantskohustusi,“ selgitas Luminori jaepanganduse valdkonnajuht.
Uuringust ilmneb ka selge seos sissetuleku ja kulutamisjulguse vahel. Kõrgema sissetulekuga inimesed plaanivad märksa aktiivsemalt nii reisimist kui ka kodu renoveerimist, samas kui madalama sissetulekuga vastajate seas on pea pooled vastanutest otsustanud, et ei näe lähitulevikus võimalust suurteks väljaminekuteks. Puusti sõnul peegeldab see majanduslikku reaalsust, kus esmased kulud ja hinnatõus sunnivad paljusid peresid ettevaatlikkusele. „Kui igakuised kohustused võtavad suure osa sissetulekust, siis jäävad suuremad investeeringud paratamatult tagaplaanile,“ märkis ta.
Vanuserühmade võrdluses paistavad silma nooremad vastajad, kes kulutavad teistest enam meelelahutusele ja reisimisele. 18–29-aastaste vastanute seas plaanivad meelelahutusele rohkem kulutada lausa 31 protsenti noortest. Puusti hinnangul on see ootuspärane, sest noortel täiskasvanutel on sageli vähem püsikohustusi ja suurem soov maailma näha. Vanemates vanuserühmades ollakse konservatiivsemad ning keskendutakse pigem stabiilsuse hoidmisele ja ootamatute kulude vältimisele.
Luminori tellitud uuring viidi läbi novembris koostöös Norstatiga. Uuringus osales 1003 vastajat vanuses 18–74 eluaastat.