Tallinna tänavuses eelarves on tegevuskulud tõusmas kiiremini kui tulud ning võrreldes eelmise aasta esialgse eelarvega on vähenemas investeeringud. Kõlvarti sõnul kasvavad kulud kiiremini tänavuse prioriteedi ehk sotsiaalvaldkonna toetuste tõstmise tõttu ning järgmisel aastal tuleb eelarvepositsiooni seetõttu korrigeerida.
Investeeringute prioriteedid pole samas Kõlvarti sõnul muutunud ning kui keegi tahab näidata, et Keskerakonna ja Isamaa võimuliit on keskkonnavaenulik, siis see ei vasta tõele.
“See ei ole nii nagu keegi püüab näidata, et nüüd tuli koalitsioon, kes on keskkonnavaenulik. See ei vasta tõele. Ma tuletan meelde, et Keskerakonna (varem võimul olemise) ajal olid käivitatud suured projektid, mille nimetus võiks olla rohepööre, aga mulle see sõna ei meeldi, mina seda ei kasutaks. /…/ Eelkõige need olid mõistlikud ja majanduslikus plaanis läbimõeldud projektid nagu ühine projekt Utilitasega et linnal peavad olema alternatiivsed energiaallikad, nagu reovesi ja merevesi. Samamoodi Keskerakonna ajal olid ehitatud nii trammiliinid kui ka ostetud uued trammid, rääkimata sellest, et see oli Keskerakonna nõue ja ka plaan, et trollid ja trolliliinid tuleb Tallinnas säilitada,” rääkis Kõlvart.
“Suuremad küsimused, mida tuleb lahendada, see on pikaajaline linnaruumiline arenguvisioon. Et kuhu ja kuidas linn liigub. Ja see ei tähenda, et uus linnavalitsus loobub sajaprotsendiselt rattateedest või loobub parkidest, sellist asja loomulikult ei tule,” lisas ta.
Et mitmed eelmiste linnavalitsuste projektid, mis puudutavad tänavate ümberehitamist ja rattateede rajamist, on praeguse linnavõimu poolt pandud pausile, on tehtud kahel põhjusel, ütles Kõlvart. “Tuleb hinnata ratsionaalsust ja tuleb hinnata reaalselt linna võimekust neid projekte realiseerida,” ütles ta.
Eelmine linnapea, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski märkis, et mitme projekti puhul tähendab nende ümbermõtestamine või -projekteerimine seda, et nende jaoks eraldatud Euroopa Liidu rahast jäädakse ilma ning tulevikus tuleb need projektid ellu viia linna enda eelarve toel.
“Mis puudutab keskkonnapoliitika küsimusi – loomulikult võib ideoloogiliselt öelda, et ei meeldi, ei sobi, paneme kinni, aga /…/ enamik välisrahastusest, mis Tallinna linnale on ette nähtud, on ühel või teisel viisil säästva arengu ja kestlikkusega seotud ehk kui me strateegilistest sihtidest loobume, siis me loobume eurorahadest. Tänane linnavalitsus on kergekäeliselt valmis loobuma ka juba olemasolevatest vahenditest, 40 miljonit eurot umbes on juba kahju linna eelarvele tehtud – me peame rekonstrueerima Narva maanteed ja Liivalaia tänavat omavahenditest ja kindlasti me saame suu puhtaks pühkida ka järgmisest eurovahendite perioodist, mis puudutab just taristuinvesteeringuid,” lausus Ossinovski.
Jevgeni Ossinovski. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Ossinovski: kui ühistransporti ei arenda, jookseb Tallinna liiklus umbe
Kõlvart märkis, et võimalus saada Euroopast raha ei peaks olema põhjus teha asju, mis Tallinnale ei sobi.
“Mina väidan, et Liivalaia trammi projekt sellisel viisil kindlasti linnale ei ole vajalik. Samamoodi ka Pelguranna trammiliin Puhangu tänava marsruudiga ja tagasipöördega Stroomi pargis – ka seda ei ole vaja. Kui me suudame kokku leppida, et see marsruut muutub, siis seda on võimalik teistmoodi realiseerida. Aga ainult selle pärast midagi ehitada, et selleks on. Euroopa raha olemas, see kindlasti ei oleks õige lähenemine,” lausus Kõlvart.
Ossinovski sõnul aga ei anta Euroopast raha kohustusega midagi teha, vaid Tallinn on ise raha erinevate projektide jaoks taotlenud ning nende projektide taga on olnud ka Keskerakond ise.
“Need eurovahendid, mis on eraldatud Liivalaia trammile, Narva maantee rekonstrueerimiseks, Pelguranna trammile – ei ole, et keegi härra või proua saabus Euroopa Komisjonist, ütles, et näed, võtke raha, ehitage siia tramm. Tallinna linn taotles neid vahendeid, sel ajal, kui Mihhail (Kõlvart) oli linnapea. /…/ Nii et see ei ole nii, et on kuskil mingi euroraha ja me peame seda kasutama, ehkki me seda ei taha. Me oleme ise taotlenud seda,” lausus Ossinovski.
Põhjus, miks näiteks trammiliinidele raha taotleti, on lihtne: ilma ühistransporti arendamata jookseb Tallinna autoliiklus varsti umbe, ütles Ossinovski.
“Miks me oleme seda (raha) taotlenud – sellepärast et me oleme töötanud strateegilisest suunast lähtudes, et kasvavas linnas on vaja arendada ühistransporti – vastasel juhul me jookseme lähima viie aasta jooksul umbe. Meil kasvab autode hulk umbes viis protsenti aastas linna sisenevatelt suundadelt ja kui me ei paku kiiret ja mugavat alternatiivi ühistranspordi näol, siis need ummikud, mille vastu praegune linnavõim protestib, tegelikult ajas aina süvenevad ja süvenevad,” lausus Ossinovski.
Ossinovski sõnul olid nii Narva maantee kui ka Liivalaia tänava puhul põhiküsimuseks see, et tuua ühistranspordikoridorid tänava keskele ning panna sellega bussid või trammid või trollid kiiremini liikuma. “Me teame, et kiirem ühistransport paneb inimesed ühistransporti rohkem kasutama,” nentis ta.
Kõlvarti sõnul polnud ei Liivalaia ega Pelguranna trammiliin sellisel viisil, nagu eelmise linnavalitsuse poolt välja pakuti, ei mugavad ega pakkunud lahendust ummikutele.
“Kus meil on (Ossinovskiga) ühine nägemus, on ühistranspordikoridorid, mida tuleb luua. Kas need ühistranspordikoridorid peaksid olema loodud trammidele või trollidele? See peaks olema ekspertide nägemus, mitte poliitikute arutelu. Mina näen, et trollide taristu on odavam, paindlikum, kiirem. Kui on olemas eraldi ühistranspordikoridorid, pole mõtet sinna igal juhul ideoloogilisel põhjustel ehitada trammitaristut,” lausus Kõlvart.
