Esimest korda on Eestis hakatud koguma infot võimalike ravivigade ja ohujuhtumite kohta tervishoiuasutustes. Pea aastaga on sellistest juhtumistest teada antud ligi 7000 korral, kuid ilmselt on neid veelgi enam, sest väga paljud raviasutused oma eksimusi ei registreeri.
2024. aasta lõpust on kõigil raviasutustel kohutus teavitada terviseametit kõigist patsiendile ohtlikest olukordadest, olgu selleks siis vale ravimi andmine või kirurgi kinda purunemine operatsiooni ajal. Veidi enam kui aastaga on neid juhtumeid kogunenud 6900.
“Kui me vaatame seda, kas neid on võiks olla rohkem või vähem, kui me vaatame, kes neid on esitanud, siis väga paljud asutused ei ole neid ka esitanud. See tähendab seda, et see juhtumite arv on veelgi suurem, kui meile on täna teada antud,” lausus terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann.
Friedemanni sõnul on Eestis ligi 1600 tervishoiuasutust ja ohujuhtumitest on teada andnud paarsada. Kuigi Eestis on palju väikseid tervishoiuteenuse osutajaid, peab amet nii vähest teavitamist murekohaks.
“Meil ei ole täna veel sellist kultuuri Eestis tervishoius, et me julgeme vigadest rääkida, raporteerida ja kõik asutused, kes ütlevad, et meie juures ei juhtu, siis igaühe juures juhtub iga päev,” lausus Friedemann.
Iga teise registreeritud juhtumi puhul oli tegu, kas raviveaga või tekitati muul moel patsiendi tervisele kahju. Näiteks ei ole raviviga, kui patsient kukub haiglas, kuna põrand oli libe ning murrab käeluu. Friedemanni sõnul on inimesel õigus nõuda kindlustushüvitist, kui seda olukorda oleks saanud vältida.
“Kahju peab olema mõõdetav ja see kahju peab olema tekkinud. Näiteks see, et olete pidanud kauem haiglas olema või olete pidanud olema töövõimetuslehel,” ütles Friedemann.
Hüvitist aga ei ole võimalik saada, kui tervisekahju on olnud lühiajaline, näiteks on haiglas antud vale ravim põhjustanud lühiajalist iiveldust. Ravivigadega tegelev PZU kindlustus sai esimese 13 kuu jooksul veidi üle 400 avalduse.
“Nendest 18 protsenti oleme juba hüvitanud ehk on juhtumiteks tunnistatud. 28 protsenti on käsitluses veel ja nendega tegeletakse. Ülejäänu osas on tehtud siis keelduv otsus, seal hulgas on juhtumid, kus rikkumine on tehtud varem, kui seadus jõustus,” sõnas PZU kindlustuse vastutuskindluse tootejuht Argo Argel.
Keelduv otsus tehakse ka sel juhul, kui tekkinud kahju jääb alla 200 euro ja see piirmäär on paika pandud seadusega. Kõige suurem määratud hüvitis on 100 000 eurot ning on paarkümmend juhtumit, kus kahjusumma ületab 14 000 euro piiri.