Ameerika Ühendriigid liikusid teisipäeval vääramatult oma esimese valitsusseisaku poole viimase kuue aasta jooksul, kuna valitsusasutuste rahastus aegub südaööl, sest kongress ja president ei ole jõudnud eelarveküsimustes kokkuleppele.
Valitsusseisak muutus vältimatuks pärast demokraatide sõnasõda president Donald Trumpiga ja senaatorite otsusele lükata tagasi viimase hetke katse valitsuse tööd jätkata.
Hoolimata aktiivsetest läbirääkimistest kongressis ei ole demokraadid ja vabariiklased jõudnud läbimurdeni valitsuse rahastamises pärast teisipäeva, mis tähistab ühtlasi ka USA eelarveaasta lõppu.
Vaid mõned tunnid enne tähtaja kukkumist püüdsid senati vabariiklased heaks kiita esindajatekojas vastu võetud ajutist rahastuspaketti, kuid ei suutnud koguda vajalikku arvu demokraatide hääli, et saata see Trumpile allkirjastamiseks.
“Tõenäoliselt ootab meid ees valitsuse töö seiskumine,” oli vabariiklasest president enne hääletust Ovaalkabinetis ajakirjanikele öelnud, aimates paratamatut.
Trumpi hinnang järgnes esmaspäeval Valges Majas toimunud viimase hetke kohtumisele, mis ei viinud kokkuleppeni. Senati demokraatide juht Chuck Schumer ütles hiljem, et osapoolte vahel on endiselt “suured erimeelsused”.
Lisaks edusammude puudumisele on läbirääkimised olnud ebatavaliselt teravad.
Esindajatekoja demokraatide vähemuse juht Hakeem Jeffries kritiseeris Trumpi teravalt tehisaru abiga loodud video pärast, mille president pärast kohtumist postitas ja mida Jeffries nimetas rassistlikuks ja võltsituks.
“Härra president, kui teil on järgmine kord minu kohta midagi öelda, siis ärge peitke end rassistliku ja võltsitud AI-video taha,” ütles Jeffries pressikonverentsil. “Kui ma olen taas Ovaalkabinetis, öelge see mulle näkku.”
Videoklipp mõnitas Schumerit ja Jeffriest vulgaarselt, kujutades neid valelikult teavitamas plaanidest meelitada ebaseaduslikke sisserändajaid toetustega.
Trump süüdistas omakorda demokraate seiskunud kõnelustes ja ähvardas tööseisaku ajal karistada nii parteid kui ka selle valijaid, rünnates nn progressiivseid vaateid ja ähvardades massiliste koondamistega avalikus sektoris.
“Seega me koondaksime palju inimesi, keda see tugevalt mõjutab. Ja nad on demokraadid,” lisas Trump hiljem Valges Majas toimunud üritusel.
Ta ütles, et tööseisakutest võib sündida palju head ja vihjas, et kasutaks pausi selleks, et vabaneda paljust, mida ta ei ole tahtnud, märkides, et “need oleksid demokraatide asjad”.
See samm lisanduks juba niigi valitsustöötajaid tabanud survele, mille tõid miljardärist ärimehe Elon Muski juhitud valitsuse tõhustamise osakonna poolt selle aasta alguses korraldatud laiaulatuslikud koondamised.
Demokraadid, kes on vähemuses kongressi mõlemas kojas, on püüdnud kasutada oma harukordset mõjuvõimu föderaalvalitsuse üle kaheksa kuud pärast Trumpi tormilise teise ametiaja algust, mille jooksul on terveid riigiasutusi laiali saadetud.
100-liikmeline senat vajab valitsuse rahastamise eelnõude vastuvõtmiseks 60 häält – seitse rohkem, kui on vabariiklastel.
Tööseisak tähendaks, et mittehädavajalikud tegevused peatuksid, jättes sajad tuhanded riigiteenistujad ajutiselt palgata ning potentsiaalselt häirides paljude sotsiaalkindlustushüvitiste väljamakseid.
USA valitsuse tööseisakud on äärmiselt ebapopulaarsed ning nii demokraadid kui ka vabariiklased püüavad seda stsenaariumi vältida, süüdistades samal ajal tööseisaku põhjustamises vastasleeri.
Esindajatekoja vabariiklased on heaks kiitnud ajutise meetme, et pikendada rahastust novembri lõpuni, samal ajal kui peetakse läbirääkimisi pikemaajalise kulukava üle.
Demokraadid soovivad aga taastada sadade miljardite dollarite ulatuses madala sissetulekuga leibkondadele mõeldud tervishoiukulutusi, mida Trumpi administratsioon tõenäoliselt kaotada plaanib.
Ajaloo pikim ja ka seni viimane tööseisak leidis aset Trumpi esimesel ametiajal, kui valitsuse tegevus peatati 35 päevaks alates 2018. aasta detsembrist.