Küsimusele, kas Kadrioru tee teda tagasi tõmbab, vastas Kaljulaid, et „ei suhestu sellega“.
Rääkides hüpoteetilisest olukorrast, kus riigikogu esimees Lauri Hussar tuleks tema juurde 68 allkirjaga ja paluks kandideerimiseks nõusolekut, oli Kaljulaid skeptiline. „68 häält ei ole kindlasti piisav. See ei ole meie riigikogus veel mitte mingisugune valuuta,“ ütles ta, lisades, et ka eelmistel valimistel oli algtoetus suurem, kui lõpphääletus näitas.
Kaljulaidi sõnul on poliitikud talle öelnud, et rahvusvaheliselt oleks tema presidendiks olemine teretulnud, kuid Eesti-siseselt peetakse teda ebamugavaks. „Washingtonis ja Davosis oleks tore, kui meil oleks Kaljulaid, aga siseriiklikult on ta jube tüütu,“ vahendas ta poliitikute hinnangut. „Seetõttu räägivad minuga sel teemal ainult ajakirjanikud.“
Küsimusele, kas ta kahetseb oma „tüütust“, vastas Kaljulaid irooniliselt: „Et kas siis oleks parem olla vait, et siis saad kauem oma koha peal istuda? No nii vana ma ka ei ole, et toolist lahti ei suudaks lasta.“
Kaljulaidi sõnul püsib demokraatia just julgete inimeste najal. „Presidendi, õiguskantsleri ja riigikontrolöri ülesanne on julgelt kaitsta demokraatiat ja isikuvabadusi ning öelda, kui toimub raha raiskamine,“ ütles ta ja soovitas valijatel „vaadata, et valitaks julgeid inimesi“.
Kersti Kaljulaid oli Eesti Vabariigi viies president 10. oktoobrist 2016 kuni 11. oktoobrini 2021. Ta oli ühtlasi Eesti esimene naispresident. Alates 2024. aasta 11. oktoobrist on ta Eesti o lümpiakomitee (EOK) president.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (20)