Riigikogu opositsiooni plaan avaldada regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele umbusaldust kukkus esmaspäeval riigikogus läbi, kirjutab BNS.

Erakonna Eesti 200 ridadesse kuuluva ministri umbusaldamise poolt hääletas 33 saadikut, nende 53 kolleegi jätsid aga hääletamata. Kuna umbusaldamiseks oleks läinud vaja riigikogu koosseisu enamuse ehk vähemalt 51 saadiku poolthäält, jääb Terrras ametisse.

Neljapäeval läks Terrase umbusaldamise arutelu untsu seetõttu, et see oli pandud istungi teiseks päevakorrapunktiks, kuid esimese punktina arutlusel olnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) eelnõu Istanbuli konventsioonist lahkumise kohta võttis ära kogu istungi aja.

Esmaspäeval oli umbusaldusavalduse arutelu kavas viienda päevakorrapunktina.

Opositsioonierakonnad 33 saadiku isikus otsustasid Terrast umbusaldada, kuna minister tuli välja kavatsusega hakata küsima lastelt ning pensionäridelt piletiraha maakonnaliinidel sõitvates bussides.

Umbusaldusavalduse algatajaid esindanud Lauri Läänemets ütles Riigikogus, et umbusaldusavalduse peamisi põhjusi on kaks.

Esimene on seotud ühistranspordiga, mille ühe, teise või kolmanda stsenaariumi järgi peaksid hakkama ühiskonna kõige nõrgem osa tasuma piletihinda ehk siis lapsed ja eakad inimesed. Ta meenutas, et regionaal- ja põllumajandusministri üks olulisemaid ülesandeid on tegelikult seista tasakaalustatud Eesti arengu eest. „See väljakäidud plaan, mis puudutab lastelt ning pensionäridelt piletiraha kogumist maakonnaliinidel sõitvates bussides, tähendab tegelikult järjekordset hoopi väga paljuski just sellelesamale regionaalarengule, mis on pandud sellele ametikohale ülesandeks seista just nende teemade eest,“ ütles Läänemets.

Umbusaldusavalduse teine pool puudutab asjaolu, et Riigikontroll on oma auditis tuvastanud ja teinud üpris kriitilise hinnangu, mis puudutab Eesti valmisolekut erinevateks julgeolekuolukordadeks. „Me oleme väga palju rääkinud sõjalisest julgeolekust, aga me oleme rääkinud ka tegelikult elanikkonnakaitsest ja laiemast julgeolekust. Selle üks osa lisaks varjenditele ja kõiksugu muudele teavitussüsteemidele ja meditsiinilisele valmisolekule on loomulikult see, kas meil on olemas toiduvarud,“ ütles Läänemets. „Hoolimata sellest, et toiduvaru peab olema kindlustatud kogu elanikkonnale 14. päevaks, ei ole see Riigikontrolli auditi põhjal nii, vaid praegune toiduvaru on 10 protsendile toitu 30 päevaks. Ja mure on selles, et – vähemalt Riigikontroll ei tuvastanud – millisest eesmärgist või õigusaktist selline tegevus tuleneb.

„Tagasi tulles laiema pildi juurde, siis me saame teha vaid ühe selge ja konkreetse järelduse. Kõigepealt, regionaal- ja põllumajandusminister ei ole kasutanud võimalust seista regionaalarengu eest, Eesti maapiirkondade eest, vaid on ise astunud samme selle vastu,“ ütles Läänemets.

Terras vastas tehtud etteheidetele. Tema sõnul on hindamiseks vaja, kas ühistranspordireform on põhjendatud või mitte, tuleb kõigepealt vaadata, kuidas me praegusesse seisu jõudsime. 2018. aastal kehtestati Eestis maakondlik tasuta bussisõit. Selle sõnastatud eesmärk oli parandada maapiirkondade liikumisvõimalusi ja suurendada ühistranspordi kasutamist. „Riik võttis selle eest vastutuse ja kõik kulud täielikult enda kanda. Kui üks ühistranspordiliik on järsku tasuta, siis hakkab see tõrjuma teisi. Eestis juhtus täpselt niimoodi,“ nentis minister.

Ta selgitas, et reisijad ei hakanud rohkem liikuma, piletiga rongi asemel mindi lihtsalt tasuta bussi. Rong ei saanud kaduda, sest ka rongiühendus oli vajalik. „Ja tulemus oli käes – tuli maksta bussi eest ja tuli samas ka rongi rohkem doteerida. Tasuta buss ei vähendanud riigi kulu, vaid tõstis seda teises kohas,“ ütles Terras.

„Täpselt sama juhtus kommertsliinidega. Kui riik pakub tasuta teenust, ei saa piletiturul põhinev liin sellega konkureerida.“

Pärast tasuta maakondliku ühistranspordi kehtestamist on riigi dotatsioon maakondlikule bussiliiklusele kasvanud mitmekordselt. Samal ajal ei ole ühistranspordi kasutajate arv samas tempos kasvanud. „Vastupidi, viimaste aastate statistika näitab, et autoga liikumise osakaal on kasvanud ja ühistranspordi oma on vähenenud. Eestis tehakse aastas ligi 22 miljonit maakondlikku bussireisi,“ ütles Terras.

Ta tuletas meelde, et laste ja eakate puhul ei ole kunagi räägitud kulupõhisest hinnast, vaid suuresti soodustatud osalusest. „Riik ei vabane vastutusest, aga vastutus peab olema ausalt jaotatud, et meil oleks raha liine tihendada ja isegi juurde teha seal, kus inimesed päriselt liiguvad,“ põhjendas Terras.

Kõneldes toidujulgeolekust, ütles Terras, et julgeolek ei ole ainult see, mitu tanke või mitu sõdurit meil on. „Julgeolek on ka see, kas kriisiolukorras jõuab toit põllult poodi ja poest inimeseni.“

Täna tagab Eesti Varude Keskus varu vaid 10 protsendile elanikkonnast. Kui me tahame päriselt 14 päeva varu kõigile, siis tuleb see poliitiliselt otsustada ja kinni maksta.

Toidujulgeolek algab tootmisest. Iga euro, mis läheb Eesti põllumehele ja toidutootmise elujõulisusse, annab kriisis rohkem kindlust kui euro, mis seisab konservina laos. Toidujulgeolek vajab ühte peremeest. Seetõttu olen teinud ettepaneku kaaluda Eesti Varude Keskuse toomist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse.

Riigil on aastaid kehtinud eesmärk tagada kogu elanikkonnale 14-päevane toiduvaru, kuid selle eesmärgi täitmiseks ei ole tehtud vastavaid rahastusotsuseid ega määratud sellele selget vastutajat. See vastuolu ei ole tekkinud eile ega ka minu ametiajal. Sama muster kordub ühistranspordis, kus eesmärgid on suured, ootused kõrged, aga vastutus ja rahastus hajuvad asutuste vahel. Just sellepärast ongi ekslik käsitleda varusid kuidagi eraldiseisvana, isoleeritud teemana.

„Täna on küsimus selles, kas me julgeme tunnistada tegelikku olukorda, et tasuta teenus, mis ei toimi, on kallim teenus üldse, et paberil eksisteeriv toiduvaru jätab kriisis kõhud tühjaks. Kui Riigikogu leiab, et probleemide aus väljaütlemine ja lahenduste pakkumine on umbusalduse põhjus, siis olen ma oma tööd teinud õigesti. Kui aga leiate, et neid probleeme tuleb lahendada, siis palun toetust selleks tööks, et saaksime ehitada riiki, mis toimib ka siis, kui on raske,“ ütles Terras.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku, Martin Helme EKRE ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.