Prantsusmaa keelab riigiametnikel USA videosuhtluse platvormide nagu Google Meet, Zoom ja Teams kasutamise videokonverentside pidamiseks, edastas valitsuse esindaja väljaandele Politico.

Otsus on osa kavast viia valitsuse tegevus üle kodumaisele tehnoloogiale. Euroopa on viimasel ajal üha teravamalt tundnud muret liigse sõltuvuse pärast USA teenustest.

Prantsuse peaministri büroo on koostanud suunise, mis kohustab riigiametnikke kasutama videokonverentsitarkvara Visio. Tegemist on riikliku digivaldkonna ameti (Dinum) loodud lahendusega, mis tugineb Prantsuse ettevõtte Outscale taristule.

Dinumi esindaja sõnul avaldatakse vastav teade lähipäevil.

Samm järneb riigireformi ministri David Amieli pühapäevasele avaldusele, mille kohaselt seab Prantsusmaa eesmärgiks võtta 250 000 kasutajat mahutav kodumaine videoplatvorm kasutusele 2027. aastaks.

Juba eelmisel suvel kohustas Prantsusmaa ametnikke loobuma WhatsAppist ja Telegramist ning asendama need vaid riigiteenistujatele mõeldud sõnumirakendusega Tchap.

Visio on praeguseks kasutusel juba 40 000 töötajal, sealhulgas enamikes ministeeriumides ja teadusasutustes.

Dinum hakkab ülemineku täitmist kontrollima ning võib lähikuudel piirata riigivõrgus teiste videotööriistade andmevoogusid.

Euroopa Komisjon hoiatas sõltuvuse eest välistehnoloogiast

Euroopa Komisjoni tehnilise suveräänsuse volinik Henna Virkkunen hoiatas teisipäeval Euroopat sõltuvuse eest välisriikide tehnoloogiast. Tema sõnul on Euroopa jõudnud oma iseseisvumise hetkeni.

“Viimase aasta jooksul on kõik mõistnud, kui oluline on vältida kriitiliste tehnoloogiate puhul sõltuvust ühest riigist või ettevõttest,” sõnas ta Politico korraldatud üritusel. Virkkuneni sõnul võib selliseid sõltuvusi relvana ära kasutada.

Sõnavõtt digitaalse juhtpositsiooni teemalisel üritusel toimus transatlantilistes suhetes eriti tundlikul ajal, mil USA presidendi Donald Trumpi ähvardused Gröönimaa üle võtta on sundinud Euroopa poliitikuid kaaluma vastusamme.

Virkkunen ei nimetanud otseselt USA-d partneriks, kellega seotud riske peaks EL vähendama. Ta tõi esile koroonapandeemia ja Venemaa sissetungi Ukrainasse kui sündmused, mis paljastasid Euroopa haavatavuse.

Kuigi ta nimetas USA-d oluliseks partneriks, rõhutas ta, et konkurentsivõime ja julgeoleku tagamiseks peab Euroopal olema oma suutlikkus.

Virkkunen toetas ideed kasutada riigihankeid Euroopa tehnoloogiaettevõtete ja -toodete arengu soodustamiseks.

Need plaanid, mida veab eest Prantsusmaa volinik Stéphane Séjourné, peaksid tagama miljardite eurode väärtuses hangete jõudmise EL-i ettevõteteni. Vastav tööstuse kiirendamise akt on aga mitu korda edasi lükkunud.

Virkkunen juhib tehnoloogilist suveräänsust edendavat seadusloome paketti, mis peaks valmima sel kevadel. See hõlmab meetmeid pilvetehnoloogia, tehisintellekti ja mikrokiipide valdkonnas.

Just kiipe nimetas volinik kõige kriitilisemaks valdkonnaks, märkides, et Euroopa mahajäämus nende projekteerimisel ja tootmisel on probleemne kõigi teiste tehnoloogiasektorite jaoks.