Oluline Vene-Ukraina sõjas teisipäeval, 27. jaanuaril kell 17.05:
– Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi;
– FT väitel seob USA Ukraina julgeolekugarantiid rahulepingus Donbassi loovutamisega;
– Vene rünnakutes Ukrainas hukkus neli ja sai viga paarkümmend inimest;
– Venemaa ründas Odessat 50 drooniga, hukkus üks, viga sai 23 inimest;
– Zelenski sõnul hävitavad 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest droonid;
– NYT: droonid on sõda Ukrainas radikaalselt muutnud;
– Zelenski: Venemaa peab kaotama 50 000 okupanti kuus;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 820 sõdurit.
Vene rünnakutes Ukrainas hukkus neli ja sai viga paarkümmend inimest
Ukraina ametnike teatel hukkus teisipäeval Venemaa eraldiseisvates rünnakutes neli inimest ja sai viga ligi paarkümmend inimest.
President Volodõmõr Zelenski sõnul õõnestab viimane pommitamine rahupüüdlusi. Ta kutsus liitlasi üles suurendama Moskvale survet sõja lõpetamiseks, mis on peagi kestnud neli aastat.
“Iga selline Venemaa rünnak murendab käimasolevat diplomaatiat ja õõnestab partnerite püüdlusi, kes aitavad seda sõda lõpetada,” kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.
Ida-Donetski oblastis Slovjanskis, mis on Kremli jaoks strateegiline sihtmärk ja kuhu on koondatud Venemaa tulejõud, hukkus 45- ja 48-aastane abielupaar.
Samal ajal hukkus Odessa linnas Venemaa droonirünnakus üks inimene, kelle surnukeha toodi rusude alt välja, ning viga sai ligi paarkümmend inimest, teatasid piirkonna ametnikud.
Lõuna-Ukrainas Zaporižžja oblastis toimunud teises droonirünnakus hukkus oma kodus 58-aastane inimene.
Viimasel ajal on Venemaa drooni- ja raketirünnakud jätnud miljonid ukrainlased üle kogu riigi ilma elektri ja kütteta.
Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi
Ukraina relvajõud hävitasid Drooniarmee projekti käigus eelmisel aastal üle 800 000 sihtmärgi, sealhulgas elimineeriti 240 000 Vene sõdurit, teatas kaitseminister Mõhhailo Fedorov esmaspäeval.
Drooniarmee saavutustest ülevaate andnud kaitseminister tõi välja, et 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.
Drooniarmee on Ukraina riiklik algatus, mis käivitati 2022. aastal mehitamata õhusõidukite (UAV) ulatuslikuks kasutamiseks kaitseväes. Projekt hõlmab droonide hankimist, operaatorite koolitamist ja kodumaiste droonide tootmise arendamist.
Peamine eesmärk on parandada luuret, tulejuhtimist ja vaenlase hävitamist minimaalse riskiga oma sõjaväele. Algatust viiakse ellu riigi, vabatahtlike ja heategevusfondide osalusel, sealhulgas avaliku annetuste kogumise kaudu.
Drooniarmee üritusest ülevaate teinud väljaanne LIGA.net meenutas ka, et Ukraina vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi teatas 6. jaanuaril, et 2025. aasta detsembris suutsid Ukraina droonioperaatorid neutraliseerida umbes sama palju sissetungijaid, kui Venemaa ühe kuu jooksul mobiliseeris.
Samas märkis Sõrskõi, et 2026. aastal plaanivad venelased kahekordistada oma droonivägede arvu, viies selle vähemalt 160 000 meheni.
FT väitel seob USA Ukraina julgeolekugarantiid rahulepingus Donbassi loovutamisega
USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on Ukrainale märku andnud, et Ameerika Ühendriikide julgeolekugarantiid sõltuvad Kiievi eelnevast nõustumisest rahulepinguga, mis nõuab Donbassi täielikku loovutamist Venemaale, teatas teisipäeval väljaanne Financial Times, viidates kaheksale rahukõnelustega kursis olevale isikule.
Washington on ka vihjanud, et võiks pakkuda Ukrainale rahuaegse armee tugevdamiseks rohkem relvi, kui Kiiev nõustub vägede väljaviimisega Donbassi piirkondades, mis on endiselt tema kontrolli all, kuid mida Venemaa endale nõuab, teatas ajaleht.
Infot vahendanud uudisteagentuur Reuters tõdes, et ei saa seda teadet enda poolt kinnitada.
Valge Maja ei vastanud kohe Reutersi kommentaaritaotlusele.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et USA dokument Ukrainale julgeolekugarantiide andmise kohta on 100-protsendiliselt valmis ja Kiiev ootab nüüd selle allkirjastamise aega ja kohta.
Zelenski on järjekindlalt öelnud, et Ukraina territoriaalne terviklikkus peab säilima, kui sõja lõpetamiseks rahuleping sõlmitakse.
Samas on Ukraina üha ebakindlam, kas Washington kohustub julgeolekugarantiisid täitma, ütles Ukraina kõrge ametnik Financial Timesile, öeldes, et USA pidurdab iga kord, kui oleks võimalus julgeolekugarantiide kokkulepe allkirjastada.
Kiiev soovib garantiide kinnitamist enne mis tahes territooriumi loovutamist. USA usub aga, et Ukraina peab sõja lõpetamiseks Donbassist loobuma, ega avalda Venemaa režiimi juhile Vladimir Putinile survet sellest nõudmisest loobuda, lisati FT artiklis.
“See on täiesti vale – USA ainus roll rahuprotsessis on viia mõlemad pooled kokku, et sõlmida kokkulepe,” ütles Valge Maja pressisekretäri asetäitja Anna Kelly FT-le.
USA seisukohaga tuttav isik ütles ajalehele, et Washington ei püüa Ukrainale mingeid territoriaalseid järeleandmisi peale suruda, lisades, et julgeolekugarantiid sõltuvad mõlema poole nõusolekust rahulepinguga.
Kreml teatas esmaspäeval, et territoriaalne küsimus on Ukrainas võitluse lõpetamiseks tehtava mis tahes kokkuleppe aluseks.
Venemaa ründas Odessat 50 drooniga, hukkus üks ja viga sai 23 inimest
Venemaa korraldas ööl vastu teisipäeva õhurünnaku Odessale, milles hukkus vähemalt üks ja sai viga 23 inimest, teiste hulgas lapsed ja rase naine.
Öösel tabas Odessat vähemalt 50 kamikadzedrooni Shahed, teatas linna sõjaväevalitsuse juht Serhi Lõssak. Venemaa rünnakutes said kahjustada mitu kortermaja ja eramut, samuti kirik, lasteaed ja kool. Löögid põhjustasid ulatuslikke tulekahjusid.
Kõige tõsisem olukord on Hadžibeiski linnaosas, kus hävis osa suurest elumajast, mille rusude all võis jääda mitu inimest, kelle otsimis- ja päästeoperatsioonid on käimas.
Ennelõunal teatas Odessa oblasti politseijaoskonna juht Oleg Kiper teatas, et vigastada on saanud juba 23 inimest, kellest üheksa on haiglaravil, sealhulgas kaks last ja 39-nädalase rasedusega naine. Ühe inimese seisund on raske ja kaheksa inimese seisund on mõõdukas.
Hiljem teatati Peresõpi rajoonis leiti rünnakupaigas rusude alt mehe surnukeha.
Rünnaku sai kahjustada üks lasteaed, mille aknad ja uksed plahvatuse lööklaine purustas. Samuti sai kahjustusi Odessa ehitus- ja arhitektuurikutsekool, mida oli Vene õhurünnak tabanud juba ka varem. Viimases rünnakus sai linna ja oblasti üks parimaid kutsekoole tõsiseid kahjustusi, kusjuures selle hoones puhkes ka tulekahju, mis küll kiiresti kustutati.
Esmaspäeva õhtul korraldas agressor raketi- ja droonirünnaku ka Harkivi vastu, mis tõi kaasa inimohvreid ja purustusi. Okupandid ründasid ka Krõvõi Rihi linna, tabades üht sealset korrusmaja, kuid kuna selle korterid olid tühjad, siis inimesed viga ei saanud.
Zelenski sõnul hävitavad 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest droonid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas esmaspäeval, et praegu hävitatakse üle 80 protsendi vaenlase sihtmärkidest droonidega.
“Tänase seisuga hävitatakse droonidega üle 80 protsendi vaenlase sihtmärkidest. Absoluutne enamus [droonidest] on kodumaine toodang ja see on väga julgustav. Ainuüksi viimase aasta jooksul tabati 819 737 sihtmärki droonidega. Ja me fikseerime selgelt iga tabamuse. Meil on iga tabamuse eest ka punktid, nagu te omast käest teate. Meie boonustel põhinev elektrooniline punktisüsteem töötab selle nimel, et meie kaitse tulemusi suurendada,” seletas Zelenski Ukraina Drooniarmee tegevuse ülevaateüritusel.
Riigipea sõnul peavad ukrainlased praegu olema oma kaitses paremad, tugevamad ja tõhusamad, kui venelastest sissetungijad suudavad olla Ukraina ründamisel. President toonitas, et tehnoloogiline juhtpositsioon on Ukraina jaoks elutähtis.
Zelenski ütles, et paar aastat varem määrasid vastused küsimustele, kes on tugevam ja kes tõhusam, suurtükiväe maht ja isikkoosseisu arv. President märkis, et kuigi suurtükivägi on ka täna oluline, siis on see teistmoodi. Isikkoosseis ja eriti jalavägi täidab jätkuvalt fundamentaalseid ülesandeid. Samal ajal rõhutas riigipea, et sõda ise areneb ja edu sõltub üha enam sellest, kes on tehnoloogiate kasutamisel ja kohandamisel ning lahinguväljal toimuva täpsel tuvastamisel kiirem ja tõhusam.
Zelenski andis sõjaväelastele üle ka riiklikud autasud ja tänas neid tõhususe ning kõigi tulemuste eest, mis annavad Ukrainale suuremat jõudu.
NYT: droonid on sõda Ukrainas radikaalselt muutnud
Venemaa neli aastat tagasi alustatud täiemahuline agressioonisõda Ukrainas on läbi teinud märgatava arengu lahingutaktikas ja -strateegias, kirjutas USA väljaanne The New York Times (NYT).
Rindel toimunud radikaalsed muutused tähendavad, et kui sissetungi alguses mängisid võtmerolli tankid ja rasked soomusmasinad, siis nüüd kontrollivad lahinguvälja peaaegu täielikult droonid, vahendas väljaanne Dialog.ua.
The New York Timesis (NYT) märkis, et droonidega ei tehta nüüd mitte ainult luuret, vaid neid kasutatakse ka täppislöökide andmiseks ja see on vähendanud rasketehnika kasutamist.
Nagu sõjaväeametnikud ja analüütikud märgivad, saadavad Vene väed üha enam lahingusse väikeseid jalaväerühmi jalgsi või mootorratastega, lootes jääda droonidele vähem nähtavaks.
Ilm aga on sundinud ka selles taktikas muutusi tegema. Kui talvel puudelt lehed langevad, on sõduritel end raskem varjata. Samas on ka jäljed lumes selgelt nähtavad ja külm suurendab termokaamerate efektiivsust, muutes inimeste positsioonid õhust nähtavamaks.
Samas tihedad lumesajud ja udu raskendavad vaatlust droonidelt ning just nendel aegadel üritavad pooled sageli edasi liikuda.
Ukraina sõjaväeametnikud märgivad, et külmakraadid raskendavad mitte ainult jalaväelaste elu, vaid ka varustuse kasutamist. Droonide akud tühjenevad kiiremini ning lume ja külma käes muutuvad mõned droonid täiesti kasutuskõlbmatuks. Seetõttu on sõdurid sunnitud kauem varjus püsima ja harvemini liikuma, et vältida vaenlase lööki.
Eksperdid usuvad, et talv soosib kaitset. Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on ulatuslikud rünnakud raskemad, mis tähendab, et positsioonide hoidmine muutub olulisemaks kui edasiliikumine.
Samal ajal, hoolimata droonide domineerimisest, mängib jalavägi endiselt otsustavat rolli, hoides rindejoont isegi siis, kui varustus ja ilm töötavad nende vastu, tõdes NYT.
Zelenski: Venemaa peab kaotama 50 000 okupanti kuus
Ukraina kaitsejõudude ülesanne on tagada Vene okupatsiooniarmeele selline kaotuste tase, mida see ei suudaks korvata ehk optimaalselt 50 000 meest kuus, sõnas esmaspäeval president Volodõmõr Zelenski.
Tema sõnul on Ukraina üksuste ülesanne tagada Venemaa hävitamine sellisel tasemel, et tema kaotused ületaksid vägede hulka, mida Venemaa suudab iga kuu täiendada. President rõhutas, et see on realistlik eesmärk.
Riigipea selgitas, et umbes 50 000 Vene sõjaväelase suurused kaotused kuus moodustavad optimaalse taseme. Zelenski tunnistas, et see on väga raske ülesanne, kuid toonitas, et see on just see tase, mille juures Venemaa hakkaks ümber hindama, mida teeb ja mille eest võitleb.
Zelenski märkis, et vaenlasele selliste kaotuste tekitamine on Ukraina kaitseministeeriumi, armee ning kõigi kaitse- ja julgeolekujõudude ülesanne. Seda eesmärki on võimalik saavutada eelkõige eri tüüpi droonide, lahingutegevusest tehtud põhjaliku analüüsi ja järelduste ning üksuste kõrgetasemelise väljaõppe ja koordineerimise kaudu.
Presidendi hinnangul tuleb suur osa Ukraina kõige tõhusamate drooniüksuste kogemustest laiendada kogu riigi relvajõududele. Samal ajal märkis riigipea, et Venemaa kaotuste tase ei saa olla Ukraina droonide ja tehnoloogiatega tehtava töö esimene ja viimane põhieesmärk.
Zelenski rõhutas vajadust suurendada kontrolli ruumi üle sügaval rindejoone taga, et hävitada vaenlase logistika, droonioperaatorid ja üldine lahinguvõime okupatsiooniväena.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 820 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 235 880 (võrdlus eelmise päevaga +820);
– tankid 11 609 (+1);
– jalaväe lahingumasinad 23 954 (+3);
– suurtükisüsteemid 36 691 (+47);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1628 (+2);
– õhutõrjesüsteemid 1286 (+0);
– lennukid 434 (+0);
– kopterid 347 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 116 712 (+899);
– tiibraketid 4205 (+0);
– laevad/kaatrid 28 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 76 025 (+119);
– eritehnika 4051 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.