Haridus- ja teadusministeerium ei poolda, et koolid peaksid seaduse sunniga lubama õpilastel “neljasid” ja “kolmesid” ümbervastata, aga kui koolid ja õpetajad seda ise lubada soovivad, siis nad võivad seda teha.
Õiguskantsler Ülle Madisel paluti hinnata, kas põhikooli õpilasel on õigus positiivsele hindele tehtud tööd uuesti teha, seega pöördus õiguskantsler haridus- ja teadusministeeriumi poole. Madise küsis, kas ja mis tingimustel võib kool anda õpilasele õiguse teha positiivselt hinnatud töö uuesti, ning kas seal võib olla ka õpetaja valikul erisusi.
Ministeeriumi õppekava valdkonna juht Marjeta Venno vastas Madisele, et kui koolidele tuleneks õigusaktidest kohustus võimaldada õpilastele hindest sõltumatu ja piiramatu järelevastamise või järeltööde sooritamine, siis tähendaks see suure tõenäosusega ka õpetajate töökoormuse mitmekordistumist, sest ka järeltööd tuleb ette valmistada ja leida aeg nende läbiviimiseks.
“Tõenäoliselt tooks selline tegevus kaasa ka olukorra, kus väga paljud õpilased läheksid kirjalikku või praktilist tööd esmakordselt sooritama proovimise põhimõttel, et vaadata, kuidas välja tuleb, kuna neil on teadmine, et igal juhul on võimalik töö uuesti sooritada. Teistkordsel sooritamisel on seejuures ka näha, mida õpetaja eelduslikult soovib töös näha, mis omakorda soodustab seda, et esmakordne sooritamine muutub tihti farsiks,” sõnas Venno.
Venno märkis siiski, et samal ajal on kujundava hindamise rakendamisel igati loogiline arvesse võtta õppija pidevat teadmiste ja oskuste täienemist.
“Õppeprotsessi toetava hindamise juures ei pruugi korduva testi sooritamine olla üldse paha mõte. Nii näiteks võib õppeprotsessi vältel õpetaja rakendada teste, mida õpilane saab korduvalt lahendada, et areneda õpitulemuse saavutamise suunas. Taaskord, ka siin on oluline teha vahet, kas rakendatakse kujundavat või kokkuvõtvat hindamist,” lisas Venno.
Ministeeriumi esindaja märkiski, et kool võib anda õpilasele võimaluse positiivselt hinnatud töö uuesti teha, kui kooli õppekavas on selline võimalus loodud ja/või õpetaja hinnangul on see õpilase arengut toetav ja teda sihikindlamalt õppima innustav.
Venno sõnul on õpetajale üsna lihtsasti tuvastatav, kas õpilase konkreetne hinnatav töö või tegevus on ebaõnnestunud arvestades õpilase tavapäraseid sooritusi.
Õiguskantsleri küsimusele, kas õpetaja võib lubada õpilastele töö uuesti tegemise võimaluse ka tingimustel, mida kooli õppekavas kehtestatud ei ole, vastas ministeeriumi esindaja, et ei tundu mõistuspärane seda võimalust piirata.
“Peame aktsepteerima õpetaja autonoomsust oma õppeaine õpetamisel ja sealhulgas hindamisel. Õpetajal on sellisel juhul aga kohustus teavitada õpilasi õppeperioodi alguses. Kooli õppekavas on seetõttu otstarbekas jätta tingimuste loetelu n-ö lahtiseks,” pakkus Venno välja.
Eesti koolidel on autonoomia koostada oma hindamisjuhendeid, mis näevad ette positiivsete hinnete, nagu “neli” ja “kolm”, ümbervastamise korra.
Näiteks näeb Treffneri gümnaasiumi hindamisjuhend ette, et aineõpetaja võib lubada ka positiivse hinde ümbervastamist. Häädemeeste keskkooli hindamisjuhendi järgi on positiivsete hinnete parandamine võimalik, ja toimub kokkuleppel õpetajaga.
Kuid on ka koole, kus positiivsete hinnete ümbervastamisest pole hindamisjuhendis üldse juttu tehtud.