Septembris olid toidukaupade hinnad poodides valdavalt kallimad kui möödunud aasta samal kuul, näitavad konjunktuuriinstituudi andmed.
Lihatoodete puhul kerkis aastaga kõige enam kohaliku broileri kilohind: mullu maksis see 4,15 eurot, nüüd aga 5,08 eurot ehk see kallines rohkem kui viiendiku võrra. Importbroileri hind tõusis peaaegu sama palju, 3,89 eurolt 4,69 euroni.
Kondita veiseliha kallines 16 protsendi võrra 20,57 euroni ning üheksa protsenti hinnalisa sai hakklihakilo, mis eelmise aasta septembris maksis 8,09 ja tänavu juba 8,82 eurot.
Teiste lihatoodete hinnatõusuprotsent oli väiksem. Kondita sealiha kallines kuue protsendi võrra 8,37 euroni ja seakarbonaad nelja protsendi võrra 8,88 euroni. Viinerikilole lisandus neli protsenti ja see maksis septembris 7,74 eurot.
Oli ka tooteid, mille hind aastaga õige pisut langes. Nii maksis suitsukarbonaad mullu 12,08 eurot, möödunud kuul aga 11,93 eurot. Odavnesid ka keeduvorst ja sea ribiliha, ent nende hinnalangus jäi sendi-paari juurde.
Kui kõrvutada lihatoodete hindu kahel viimasel kuul, siis septembris maksid paljud tooted veidi vähem kui augustis. Suurim oli kuu jooksul kondita veiseliha hinnalangus: augustis oli kilohind 21,38 eurot, septembris aga neli protsenti väiksem ehk 20,57 eurot. Samas suurusjärgus langes ka suitsukarbonaadi kilohind. Teiste lihatoodete kuine hinnalangus jäi ühe protsendi piiresse.
Kalatoodete puhul on sagedased hinnahüpped ja -langused tavalised. Ühtlasi on kala hind poes ja turulettidel sageli väga erinev.
Septembris maksis jahutatud forell poodides üheksa protsenti vähem kui aasta eest, 10,61 eurot kilo eest. Jahutatud lõhe hind langes 17 protsendi võrra 10,68 eurolt 8,87 euroni. Jahutatud räim kallines samas 14 protsendi võrra 5,05 euroni.
Turgudel langes jahutatud forelli hind lausa 40 protsendi võrra: aasta eest küsiti kilo eest 13,46 eurot, tänavu septembris aga 8,13 eurot. Jahutatud lõhe kallines samas veerandi võrra 12,04 euro juurest 15,10 euroni.
Jahutatud räime hind tõusis turulettidel aastaga kümne protsendi võrra 2,94 euroni.
Piimatoodete hind oli septembris tõusuteel. Kõrvutades 2024. ja 2025. aasta hindu, maksid kõik piimatooted tänavu rohkem. Suurim tõus tabas 20-protsendilise rasvasisaldusega hapukoort, mille kilohind kasvas mulluse 3,21 euro juurest 4,06 euroni.
16 protsenti kallines ka väikepakendis või, mille eest möödunud kuul tuli maksta keskmiselt 15,02 eurot kilo eest, aasta eest sai selle aga kätte 12,92 euroga.
Piim kallines keskmiselt kaheksa protsendi võrra. Rohkem hinnalisa sai tetrapakis piim, mille hind kasvas 10 protsendi võrra 1,35 euroni liitrilt, kilepakendis piima hind kerkis aga 71 sendini ehk kuue protsendi võrra.
10-protsendiline kohvikoor kallines kaheksa protsenti 2,93 euroni ja keefiri hind tõusis nelja protsendi võrra 1,17 euroni. Juustukilo sai kolm protsenti hinnalisa ja maksis septembris keskmiselt 12,10 eurot.
Eestist pärit L-suuruses munade hind oli eelmise aastaga samal tasemel, 2,99 eurot kümnese karbi eest ehk kaks senti mullusest rohkem. M-suuruses Eesti munade hind samas langes kuue protsendi võrra 2,41 euroni.
Välismaiste munade hind tõusis, nii et L-suuruses munad kallinesid aastaga 12 protsendi võrra 2,92 euroni karbi eest, M-suuruses munad olid aga kaks senti ehk ühe protsendi kallimad kui aasta eest, makstes 1,95 eurot.
Augusti ja septembri võrdluses liikus munade hind paari sendi võrra üles-alla, suurim oli M-suuruses importmunade hinnamuutus: 2,01 eurolt augustis 1,95 euroni septembris.
Teravilja- ja pagaritoodete hind kõikus tagasihoidlikumalt kui mõne teise toiduaine oma. Septembris maksis leib kaks protsenti vähem kui aasta eest, kilohinnaks oli keskmiselt 2,93 eurot.
Sai seevastu kallines 10 sendi ehk ligi nelja protsendi võrra 2,91 euroni. Nisujahu sai kaks senti hinnalisa ja maksis möödunud kuul 1,18 eurot kilogrammist, kaerahelveste hind aga langes aastaga ühe sendi võrra 2,25 euroni.
Ka viimase kuuga ei toimunud teravilja- ja pagaritoodete kategoorias suuri muudatusi. Leivakilo odavnes kahe sendi, jahukilo ühe ja kaerahelbekilo kolme sendi võrra.
Saia hind läks aga kolm protsenti soodsamaks: augustis maksis see keskmiselt kolm, septembris aga 2,91 eurot.
Võrreldes augustiga maksis suhkur möödunud kuul kolm protsenti vähem ning keskmiseks kilohinnaks oli üks euro. Kui aga võrrelda aastatagusega, on suhkru hind langenud 19 protsenti, sest toona tuli kilo eest tasuda 1,24 eurot.
Köögiviljade hind on üsna muutlik ja seda näitab ka septembri hinnainfo. Tänavust kasinat õunasaaki peegeldab ka selle hind: kohaliku õuna kilo, mis veel aasta eest maksis 3,87 eurot, on kerkinud 64 protsendi võrra 6,34 euroni.
Importõuna saab kätte 2,90 euro eest, ent seegi on võrreldes aastatagusega 55 protsenti kallim.
Märkimisväärselt on aastaga tõusnud ka kohaliku kurgi hind: mulluse 2,58 juurest 4,10 euroni ehk 59 protsendi võrra. Importkurgi 28-protsendiline kallinemine kasvatas selle hinna mulluse 2,40 euro juurest 3,08 euroni.
33 protsenti tõusis aastaga ka kohaliku tomati hind, eelmise aasta 4,44 euro juurest 5,89 euroni kilogrammi eest. Importtomat kallines samal ajal 19 protsendi võrra 4,04 euroni.
Porgandi ja kapsa hinnatõus oli tagasihoidlikum: kartul kallines keskmiselt nelja protsendi võrra, nii et lahtise kartuli kilohind kasvas 72 sendini ja pakitud kartulil 1,42 euroni.
Porgandi hind tõusis viie protsendi võrra, kuid see tulenes pakitud porgandi hinnatõusust 2,51 euroni. Lahtise porgandi kilohind hoopis langes seitsme sendi võrra, nii et see maksis 60 senti.
Ainus köögivili, mille hind oli samasugune nagu aasta eest, oli peakapsas, mis maksis 69 senti nii eelmise kui ka selle aasta septembris.
Võrreldes augustiga olid paljude köögiviljade hinnad muutunud. Kuises võrdluses odavnes näiteks lahtine progand 18 protsenti, samas kui kohalik õun kallines kuue protsendi võrra ning lahtine kartul 14 protsendi võrra.