Norra parlament kiitis teisipäeval heaks 20 miljardi Norra krooni ehk umbes kaks miljardit dollarit maksva plaani kaugmaa-suurtükiväe hankimiseks, et suurendada heidutust Venemaa vastu Arktikas, kus kahel riigil on ühine piir.
Euroopa riigid on asunud suurendama oma kaitsekulutusi, mille taga on ühelt poolt Ukrainas jätkuv sõda, teiselt poolt aga USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni surve.
“Relvad, mis võivad ulatuda kaugele vaenlase tagalasse, on tänapäeva sõjapidamises otsustav [võime],” ütles Norra opositsiooniliste konservatiivide kaitsepoliitika ekspert Peter Frölich parlamendile.
Norra päevaleht Aftenposten teatas mõne päeva eest, et valitsus on välja valinud Lõuna-Korea tootja Hanwha Aerospace’i Chunmoo suurtükiväesüsteemi, eelistades seda USA Lockheed Martinile.
Parlament kiitiski teisipäeval selle heaks, kuigi väike hulk saadikuid soovinuks panustada mõnele Euroopa tootjale. Nende sõnul peaks Põhjamaad olema eeskujuks ja aitama välja töötada Euroopa raketi-alternatiivi, kuid valitsus lükkas selle kui liiga aeganõudva ja kuluka tagasi.
Chunmoo pikamaarakettide lennu-ulatus on umbes 500 kilomeetrit ja neid on kirjeldatud kui Norra uut “superrelva”.
Ka Eesti ostab samalt Lõuna-Korea tootjalt kuus raketisüsteemi ja need peaksid kohale jõudma kahe aasta pärast. Leping maksumusega umbes 290 miljonit eurot sõlmiti läinud aasta detsembris.
Norras on plaanis need kasutusele võtta 2029. aastast.
Küll aga sõlmis Hanwha Aerospace eelmisel aastal Poola kaitsefirmaga WB Electronics lepingu ühisettevõtte loomiseks, mis toodaks Poolas rakette, sealhulgas Chunmoo raketiväe jaoks, tagades tootmise Euroopa pinnal.
Norra parlament nõustus ka kahekordistama kulutusi uute allveelaevade ostmiseks ligi 98,5 miljardi Norra kroonini (8,5 miljardi euroni). See tähendab, et nelja allveelaeva asemel soetatakse kuus.
Norra kulutas 2024. aastal kaitsele hinnanguliselt 2,2 protsenti oma sisemajanduse koguproduktuist (SKP). NATO nõutava viie protsendi eesmärgini jõutakse tõenäoliselt millalgi pärast 2030. aastat.
Norra on ainus riik Euroopas, mis suudab rahastada suurenenud sõjalisi kulutusi ilma juurde laenamata, kuna tema käsutuses on maailma suurim, ligi kahe triljoni dollari suurune riiklik investeerimisfond.
Samal ajal kui parlament hääletas raketisüsteemi üle, seisis kroonprintsess Ingrid Alexandra koos Norra sõduritega Finnmarkis Venemaa piiri lähedal, andes sellega sümboolse signaali. See, et tulevane kuninganna läheb piirile ja laseb end seal pildistada, on selge märk, et see maa-ala on Norra, ütlesid vaatlejad.
Norra on alustanud ka piiril Venemaaga piiritaristu tugevdamise töid.
Juunis käis kuningas Harald Barentsi meres Bjørnøyas, mis on osa Teravmägede (Svalbardi) saarestikust ja ka seda visiiti toodi esile kui olulist Norra suveräänsuse deklareerimist turbulentsel ajal. See pidi saatma signaaali nii Venemaale kui USA-le, et Teravmäed on Norra territooriumi lahutamatu osa,” ütles Norra Kaitseülikooli professor Tormod Heier.