Christiansborgi lossis peetud tippkohtumise atmosfäär oli teravas vastuolus Euroopa liidrite üha ärevamaks muutuvate esinemistega, tõdes leht, märkides, et ehkki Euroopa kaitse arutamisele kavandatud kahe tunni asemel venis diskussioon neljatunniseks, ei toonud see läbimurret.
“Oleme vastasseisus Venemaaga,” oli Prantsusmaa president Emmanuel Macron enne kohtumist ajakirjanikele öelnud; Soome peaministri Petteri Orpo jaoks on olukord lähedal hübriidsõjale; Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas tõdes, et selgelt on näha Venemaa eskaleerumist ning võõrustajamaa Taani peaminister Mette Frederiksen lisas: “Sõda Ukrainas on Venemaa katse meid kõiki ähvardada,” – kuid kõik see jäi ainult jutuks, kirjutas Politico.
Kuigi tippkohtumist reklaamiti kui kiiret kokkusaamist, et leppida kokku bloki enneolematute täiendavate sõjaliste võimete loomises ja Ukrainale pakutavas laiaulatuslikus lisatoetuses, ei selgunud sisulist midagi. See oli EL-i liidrite esimene kohtumine alates juunist ja kuigi see kestis kauem kui planeeritud aeg, jäi enamik põhiküsimusi vastuseta.
Arutelu all olevate ettepanekute hulgas oli droonimüür loomine, mis looks võrgustiku vaenlase droonide avastamiseks ja allatulistamiseks vastuseks sissetungidele Poola ja Rumeenia õhuruumi; idee anda Ukrainale relvaabi 140 miljardit euro mahus külmutatud Venemaa varade arvelt ning EL-i otsustuskorra muutmine, et võimaldada Ukraina liikmelisuse taotlemist vaatamata Ungari vastuseisule.
Praktikas oli kõigis neis küsimustes vähe edusamme, väitsid liidrite aruteludega kursis olevad ametnikud Politicole.
Lisaks pole selge, kas ükski neist plaanidest saab ametliku otsuse tegemiseks valmis ka siis, kui liidrid järgmisel korral Brüsselis oktoobri lõpus ametlikul ülemkogul kohtuvad. Küsimused iga poliitika kohta on endiselt lahtised ja nende läbitöötamiseks pole piisavalt aega, ütlesid kolm diplomaati ja ametnikku.
Kohtumist juhatanud Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa rõhutas, et kokkusaamist oli hädasti vaja maailmajao julgeolekut puudutavate otsuste ettevalmistamiseks ja et juhid peavad olema valmis nendes kokku leppima vaid kolme nädala jooksul.
Kuid Politicoga vestelnud ametnikud vähendasid koheselt tippkohtumise võimaluste piire, et see kunagi konkreetsete tulemusteni viib. “Kunagi pole eeldatud, et nendes küsimustes üleöö otsuseni jõutakse – need on keerulised küsimused, mis puudutavad riiklikku suveräänsust,” ütles üks ametnik.
Selline otsustamatus oli aga teravas vastuolus Euroopat ähvardavate ohtudega, leidis Politico ning tõi näiteks Saksamaa, mille kantsler Friedrich Merz kritiseeris ühest küljest drooniseina ideed, kuid pidi samas möönma, et ka tema enda riigi kriitilise infrastruktuuri kohal on droone nähtud.
Päevakorra teine osa, mis keskendus Ukraina toetamisele, lükkus edasi ja suruti vaid viimasesse tundi, mis kohtumisele oli eraldatud.
Costa pidi esitama paljukiidetud plaanid, et sujuvamaks muuta EL-i reegleid, mis aitaksid kiirendada Ukraina ühinemisprotsessi ja mööda hiilida Ungari peaministri Viktor Orbáni vetost. Kahe ametniku sõnul jõuti seda sammu vaevalt mainida – kuigi Orbán leidis ikkagi aega selle kritiseerimiseks.
Politico tõi ka välja kohtumise neli viis peamist järeldust
1. Külmutatud varad jäävad esialgu sügavkülma
EL-i riikide juhid ei olnud valmis toetama Euroopa Komisjoni plaani kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukrainale laenu andmiseks, kuna mõned riigid, eriti Belgia, kus Venemaa varad paiknevad, vajavad kindlust plaani juriidilises usaldusväärsuses.
Pärast tippkohtumist püüdis komisjoni president Ursula von der Leyen Belgiat ja teisi vastumeelseid riike rahustada, et tema plaani kohaselt varasid ei konfiskeerita ja et “riskid tuleb panna laiematele õlgadele”.
Kuid sellest ei piisanud või vähemalt mitte veel praegu. Järgmine tippkohtumine, mis toimub oktoobri lõpus, võib olla otsustamiskoht, ütles Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja António Costa.
2. Liidrid Euroopa Komisjonile: meie vastutame endiselt kaitse eest
Ühiskaitse arutamiseks kavandatud kaks tundi venis neljale tunnil ja kuigi riigid tervitasid Euroopa Komisjoni ettepanekuid üldiselt, nõudsid nad suuremat sõnaõigust.
Arvestades vajadust edasiste arutelude järele, hakkavad bloki 27 kaitseministri ja EL-i kõrgeima diplomaadi Kallase kohtumised sagedamini toimuma, ütles tippkohtumise sisuga kursis olev EL-i ametnik.
EL peab veel välja töötama nn droonimüüri üksikasjad, milles kolmapäeval kokkuleppele ei jõutud. See saab olema “droonidevastane süsteem, mis on võimeline droonid kiiresti avastama, tuvastama ja muidugi vajadusel neutraliseerima,” ütles von der Leyen.
Euroopa suurimad riigid Prantsusmaa ja Saksamaa väljendasid samas komisjoni hallatava droonimüüri suhtes skepsist, samas kui lõunapoolsed riigid soovivad laiemat kontseptsiooni, mis kaitseks idasuuna kõrval ka nende piire.
3. Merz ei suutnud päevakorda muuta
Saksamaa kantsler Friedrich Merz läks tippkohtumisele sooviga rääkida konkurentsivõimest ja ebaõnnestus selles.
“Meil tuleb arutada kahte peamist teemat: esiteks Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja Euroopa liiga kõrge reguleerimise tase,” ütles Merz ajakirjanikele Kopenhaagenisse saabudes. “Teiseks peame kahjuks uuesti rääkima sõjast Ukraina vastu.”
Aga näis, et Merz polnud vaevunud ametlikku ajakava lugema, mis sisaldas ühte sessiooni kaitseküsimuste ja ühte Ukraina teemal, märkis Politico. Tippkohtumisel osalenud ametnikel polnud aga illusioone, et tema sõnum oli suunatud siseriiklikule publikule. Saksamaa liidrile avaldatakse üha suuremat survet EL-i suurima majanduse elavdamiseks ning ulatuslike reformide ja kiire pöörde elluviimiseks, millele ta oma valimiskampaanias panustas.
4. Kõik klubi liikmed tahavad otsustada, kes sisse pääseb
Costa idee kiirendada Ukraina liitumistaotluste menetlemist EL-iga ei toiminud ja see polnud üllatav.
Costa oli esitanud plaani muuta EL-i reegleid nii, et ametlikud ühinemisläbirääkimiste alustamise saaks otsustada juhtide kvalifitseeritud häälteenamusega, mitte ühehäälse nõusolekuga. See ei olnud aga vastuvõetav Ungari peaministri jaoks, kes on korduvalt esinenud sõnavõttudega Ukraina liikmeksvõtmise vastu. Kuid ka teised riigid, sealhulgas Prantsusmaa, Holland ja Kreeka, olid vastu ja lasid ettepaneku põhja.