Rasmusseni sõnul aitas NATO-s tõstatatud küsimus Gröönimaa kaitsmise kohta ja USA avalik surve Gröönimaa loovutamiseks muu hulgas väikeriikide vajadust omavahel koostööd teha. „Kui vaadata seda, mismoodi mõned inimesed USA-s kirjeldasid seda, millised on suveräänsuse eeltingimused, siis oli üheks tingimuseks see, et suudetakse oma territooriumi üksi kaitsta,“ märkis Rasmussen. „Ja mitte keegi meist [Põhjala ja Balti riikidest] ei suudaks enda territooriumi üksi kaitsta, saame seda teha vaid ühises alliansis olles.“
Tsahkna märkis samal teemal, et Balti riigid leiavad end uues olukorras, kuna varem oleme läänepoolsete riikidega suheldes harjunud, et abi ja solidaarsus liigub peamiselt ühes ehk meie suunas. Nüüd aga on tulnud toetust näidata Taanile. „Oleme koos teiega ja sellepärast, et küsimus ei ole üksnes Venemaas, vaid laiemalt põhimõtete kaitsmises,“ lubas Tsahkna.
Küsimustele vastates toonitas Rasmussen, et Taani otsus jaanuaris Gröönimaale väikesel hulgas sõdureid saata ei olnud ühepoolne samm, vaid lähtus vastutusest kogu alliansi ees. Gröönimaa kaitsmine ei saa tema sõnul jääda vaid ühe liikmesriigi ehk USA hooleks. „Gröönimaa on küll nende naabruskonnas, aga sellega ei peaks tegelema USA üksi, seda tuleks teha NATO-s,“ ütles minister, kelle sõnul ei oleks USA-le vastutuse jätmine ka sealsete maksumaksjate huvides.
Washingtonis toimunud kõnelusi USA asepresidendi J. D. Vance´i ja välisminister Marco Rubioga nimetas Rasmussen kasulikeks ja konstruktiivseteks, nagu ka hiljem Davoses toimunud dialoogi NATO peasekretäri Mark Rutte ja USA presidendi Donald Trumpi vahel. „Liigume edasi,“ lubas Rasmussen. Ta lisas, et diplomaatide peamine ülesanne on tulla vastu USA murele Hiina ja Venemaa mõjujõu tõrjumiseks Arktikas, tagades samal ajal täielikult Gröönimaa ja Taani suveräänsuse.
„Olukord ei ole lahendatud, aga olen natuke optimistlik,“ ütles Rasmussen. „Ja ma arvan, et peamine põhjus, miks me tagasi rajale saime, oli Euroopa riikide üles näidatud selge solidaarsus. See, et nad ütlesid presidendile [Trumpile], et meie ähvardamine ei vii edasi, kaubandussõda ei vii edasi ja ei ole kellegi huvides.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (42)