Leedu nõuab välismaalastest toidukulleritelt algtasemel keeleoskust. Eesti seda ei plaani, sest A1-taseme testi ei ole olemas ja selle väljatöötamine oleks ebaproportsionaalne ning leides samas, et A2-taseme nõudmine oleks liig.
Leedus peavad teenindussektoris töötavad välismaalased alates aasta algusest oskama leedu keelt A1 ehk päris algtasemel. Esimene kuu näitab, et nende oskused on endiselt piiratud ja kaebuseid tuleb üha juurde.
Keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski sõnul võib see keeletase näiteks toidukulleritele olla päris paras. “Kui me võtame ette A1-taseme kirjelduse: oskab ennast ja teisi tutvustada, pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele – see on selline üldine kirjeldus, aga see tegelikult on seotud ka otseselt kulleritööga, sest ta peab teadma, kuhu ta läheb. Ta peab muidugi tundma ka tähestikku, sest paljud kullerid võivad olla pärit nendest piirkondadest, kus on teine tähestik.” rääkis Tomusk. “Esimene asi – sa pead tundma lihtsat sõnavara, oskama aadressi küsida, korrust, kas värav käib lahti kinni ja kõik sellised asjad, nii et A1-tasemega saab kuller tegelikult täiesti hakkama,” selgitas ta.
A2-taseme eksami peab töötaja Leedus tegema kahe aasta möödudes. Eestis alla A2-taseme riiklikult tunnustatud testi teha ei saagi.
Tomusk tõi välja kahe taseme erinevused: “A2 on juba natukene keerukam tase ja selle puhul lisandub juba ka kirjutamise oskus.”
Tema sõnul peaks tasemel A2 keelt oskama valvetöötajad, piletikontrolörid, uksehoidjad, käskjalad, ametiasutuse tehnilist või abistavat laadi tööülesandeid täitvad töötajad, kütjad, paljundajad ning teised sarnased töötajad. “Ühesõnaga inimesed, kes peavad isikutega mingil tasemel suhtlema, võib-olla natukene mingeid tabeleid täitma,” märkis ta.
Eestis on praegu keeleseaduse muutmise eelnõu riigikogu menetluses. Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõuniku Kätlin Kõveriku sõnul oleks kulleritelt A2-tasemel eesti keele oskuse nõudmine põhjendamatu piirang.
Ka Tomuski sõnul võiks A1 tase olla piisav, kuid see eeldaks eksami loomist, mis on väga suur töö: “Praegu mulle tundub, et need kullerfirmad on oma tööd suutnud niiviisi korraldada, et kliendid on enam-vähem rahul. Kaebusi on kullerite kohta tulnud eelmisel aastal ikkagi suhteliselt vähe võrreldes teiste nii-öelda teenindustöötajatega.”
Mullu esitati keeleametile kokku 700 kaebust, millest kuus olid kullerite, ligi 170 aga taksojuhtide kohta. Tomuski sõnul on murekoht selles, et kümme aastat tagasi kaotati ära nõue tõendada keeleoskust teenindajakaardi taotlemisel.
“Kümne aasta jooksul me oleme teinud seda nii-öelda tagantjärele järelevalve käigus, see ei ole väga efektiivne, aga me teeme kõik, mis me suudame, et ikkagi neid isikute kaebusi lahendada. Meil ju see peamine platvorm, Bolt, on üritanud ka omalt poolt üht-teist teha, et et taksojuhid keelt oskaksid, neil on oma väike keeletest. Seal puhul muidugi me täpselt ei tea, kes selle testi sooritab,” ütles keeleameti juht.
Kõveriku sõnul ei tooks keeleoskuse tõendamine teenindajakaardi väljastajale ehk kohalikele omavalitsustele olukorra hüppelist paranemist ja seepärast peab ta tõhusamaks järelevalve tugevdamist ning vajadusel taksojuhi teenindajakaardi peatamist.