Kui Eesti tuntumate prokuröride ja advokaatide seas küsiti, millised on eelmise aasta kõige olulisemad kohtulahendid, nimetas mitu neist Anomi juhtumit. Tegu on FBI korraldatud rahvusvahelise operatsiooniga, kus levitati väidetavalt pealtkuulamiskindlat telefoni, mille sidet nad tegelikult jälgisid. Konksu neelasid alla sajad kurjategijad Kolumbia kartellidest kuni Austraalia motojõukudeni, sealhulgas kümned kahtlased Eesti tüübid. Tegu oli väga nutika ja seninägematu haardega salaoperatsiooniga, kuid kriitikute sõnul kasutasid ameeriklased ikkagi lubamatuid võtteid.
Esmapilgul on keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo juhi Ago Leisi käes täiesti tavaline mobiil. Tegelikult on see modifitseeritud Google Pixel, üks umbes 12 000 telefonist, mida levitati FBI salaoperatsiooni raames üle ilma ja reklaamiti kui täiesti pealtkuulamiskindlat, aga mida õiguskaitse tegelikult jälgis. Tänu niinimetatud Anomi telefonile nägid mitme riigi politseid sisuliselt reaalajas, kuidas plaaniti kuritegusid palgamõrvadest kuni narkoärini. Näiteks siin käib eestlaste osalusel kokaiinitehingu raha lugemine.
“See oli midagi uut, innovaatiline lahendus. Ka Ameerika ja Austraalia politsei, kes olid algusfaasis, on tunnistanud, et nad ei uskunud selle globaalset levikut. See oli Ameerika poolt geniaalne operatsioon ning oli rõõm selles osaleda,” nentis Leis.
“Nad kogusid absoluutselt kõike. Nad ütlesid, et kasutajaid oli 12 000, seega kogusid nad iga viimase kui inimese sõnumid,” rääkis krüpteeritud telefonide müüja Alex.
Soome rahvusest, aga Hispaanias elav Alex, kes esineb oma pere turvalisusele viidates ilma näo ja täisnimeta, oli üks krüptitud telefonide vahendaja ja allilma abimees. Tänase seisuga on Anomi materjalide najal eri maades süüdistus esitatud üle tuhandele isikule, sealhulgas 28 inimesele Eestis. Aga mitmed kahtlusalused ja kaitsjad ütlevad, et politsei hiiglaslik töövõit rajaneb lubamatutel võtetel.
“Kui me vaatame seda asja väga lihtsalt, siis oli mingi hulk inimesi, keda eristati selle tunnuse alusel, et neil on seadeldis või seade, mis võimaldab krüpteeritud suhtlust. Ainuüksi selle teabe alusel massiline jälitamine ilma konkreetse kuriteokahtluseta konkreetse isiku suhtes võiks meie hinnangul olla rikkumine,” selgitas advokaat Elise Altroff.
Et mõõtkava ja panuseid mõista, tuleb alustada pisut kaugemalt. Kuritegevuse lahutamatu osa on konspiratiivsus, mistõttu tänapäeval kasutatakse erinevaid laiatarbeäppe nagu Telegram või Signal, aga leidub ka mitmeid spetsiaalseid krüpteeritud telefone pakkuvaid firmasid, mille toodang levis ka Eestis.
“See on meie tänapäev. Juba viis kuni kümme aastat tagasi hakkas organiseeritud kuritegevus mõtlema, kuidas oma tegevust konspireerida, ja üheks vahendiks olid krüpteeritud andmevahetustelefonid, mille kaudu oli nende arvates turvaline suhelda ja kuritegusid toime panna,” nentis Leis.
2018. aastal pidas FBI ühe sellise krüptitud telefoni teenuse Phantom Secure osa juhte Ameerikas kinni ja kuulutas ülejäänud tagaotsitavaks. Üks neist tegi aga föderaalsele juurdlusbüroole ettepaneku: vastutasuks immuniteedi eest ehitab ta neile samalaadse teenuse, mida saab kasutada lõksuna.
“Ta tegi FBI-ga tehingu, et võib seda teenust koos FBI-ga ja nende heaks opereerida,” selgitas Alex.
“See, mida nad Anomiga tegid, oli üks neist juhtumitest, kus tõde on uskumatum kui väljamõeldis. See on nagu filmistsenaarium – superloov, leiutajalik ja samas ka vastuoluline,” märkis YLE uuriv ajakirjanik Veli-Pekka Hämäläinen.
Nii sündis uus krüpteeritud telefon nimega Anom, mis tegelikult oli FBI San Diego kontorist juhitud salaoperatsioon Trojan Shield ehk Trooja Kilp. Kusjuures toodet reklaamiti lausega “built by criminals for criminals” ehk kurjategijate loodud kurjategijate jaoks.
“Tüüp, kes seda opereeris, oli põhimõtteliselt nende nukk. Taustal juhtis FBI nii ettevõtet kui ka kogu operatsiooni,” rääkis Alex.
“Anomi ettevõtmises teadis minu arvates vaid üks inimene, et tegu on politsei lõksuga. See oli ettevõtte juht, kes tegi FBI-ga koostööd, ning kõik teised inimesed ei teadnud sellest midagi,” lisas Hämäläinen.
“See tähendas, et ükskõik kes seadet kasutasid, saatis see neile teadmata salakoopia serverisse, mis oli kas otseselt või kaudselt FBI kontrolli all,” selgitas advokaat Sander Potisepp.
Esimesi Anomi telefone katsetati 2018. aastal Austraalias koostöös sealse politseiga, aga operatsioon hakkas täistuuridel tööle 2019. aastal, kui Anomi server, kuhu kogu side salaja kopeeriti, paigutati Leetu.
“Tõenäoliselt oli see nii, sest Ameerika enda õigusruumis olnuks selline operatsioon väga kaheldava väärtusega. Otsiti võimalust või teist riiki, kus olnuks võimalik mööda minna nii Ameerika kui ka teiste riikide õigusest,” nentis Altroff.
“Ilmselgelt otsisid nad riiki, kes tõenäoliselt teadis, et nad teevad midagi halba, kuid mille seadusandlus ja õigussüsteem lubaksid seda saladuses hoida,” lisas Alex.
Föderaalne juurdlusbüroo FBI pani püsti sisuliselt idufirma, mis pakkus kurjategijatele atraktiivset telefoni. Tegelikult kopeeriti kogu side Leedus asuvasse serverisse, kust FBI selle sealse kohtu loal välja küsis ja oma äranägemisel eri riikide politseiga jagas. Mängu ilu oli, et kurjategijad hakkasidki Anomit üksteisele soovitama, seda enam, et politsei tõrjus mitu sarnast pakkujat turult välja. Anomis olid küll justkui äpid, aga ainult silmapetteks. Salajane osa oli peidetud kalkulaatorirakendusse, kuhu tuli tippida PIN-kood, misjärel avanes krüpteeritud sidekanal.
“Inimene, kes selle kasutamisest midagi ei tea, ei oskagi sinna siseneda ega seda enda järgi seadistada. Selleks pidigi minema kalkulaatorisse, looma kasutajanimed, PIN-koodid ja nii edasi,” selgitas Leis.
Salastatuse muljet suurendas, et Anomiga ei saanud teha häälkõnesid, vaid ainult saata teksti- ja häälsõnumeid ning pilte ja videoid.
“Teatud funktsioonid on siin kinni pandud, siin ei saa teha videokõnesid ega saata e-kirju. Müüdigi just seda turvalisust,” rääkis Ago Leis. Muuhulgas oli ka teenus, et sisu sai kaugjuhtimisega kustutada, kui seade valedesse kätesse sattus. Kõige selle eest küsiti seejuures üpris soolast hinda. “Neid telefone müüdi kuuekuulise kasutusajaga. Pakett maksis kuni 2000 dollarit ja neid levitati läbi kuritegelike võrgustike,” lisas Leis.
Alexist, kellel polnud enda sõnul aimugi, et ta levitab FBI loodud seadet, kujunes üks suuremaid Anomi edasimüüjaid Euroopas. Ta ei soovi nimetada täpseid arve, aga ta vahendas sadu seadmeid ja pakkus tugiteenust, näiteks kustutas vajadusel distantsilt sisu. Ta tunnistab, et klientide hulgas oli ka mitu eestlast, aga rohkem ei täpsusta.
“Kui ostad anonüümse telefoni, ei küsi ma su nime ega seda, mida sa sellega teed. Kui ma hakkaksin küsima küsimusi kasutuseesmärgi või isiku kohta, rikuks see juba sellise müügi põhimõtet. Fakt on aga see, et seal oli kurjategijaid, advokaate, oma naist petvaid inimesi ja isegi poliitikuid,” selgitas Alex.
“Kahjuks või õnneks me ei ole tuvastanud mitte ühtegi armukest ega ka erilisi eraelulisi vestlusi. Minu meelest see väide ei päde,” nentis Leis. Ametnike sõnul pühendati Eesti võimud teemasse alles 2021. aasta jaanuaris, kui FBI võttis ühendust keskkriminaalpolitseiga ja teatas, et neil on suur hulk Anomi sõnumeid eesti keeles, mis võiks huvi pakkuda.
“Me saime aru, et vestlused peeti eesti keeles. Eranditult kõik vestlused puudutasid narkoäri. Osad rääkisid legendeeritumalt, osad avalikumalt, vahel vahetati ka fotosid,” rääkis Ago Leis.
FBI-lt saadud info joonistas välja narkovõrgustiku, mida juhtisid Hispaania Päikeserannikul elavad Eesti ja Soome kurjategijad. Pealtnägija valduses on kümned tuhanded sõnumid, mida seltskond üksteisele saatis. Et Anom kõnesid teha ei lubanud ja pikki kirju sisse toksida ei viitsitud, saadeti tihti fotosid või videoid, mis ongi kõige kõnekam osa. Siin on uimasteid ning nende segamist, peitmist muu kauba sisse, kauplemist hindade üle ja arvepidamist, isegi tülisid ja ähvardamist, aga ka edvistamist staatusesümbolite ja hea eluga. Anomit usaldati niivõrd, et mõni edastas isegi pilte iseendast või oma dokumentidest.
“Kriminaalpolitsei jaoks on see kuldaväärt materjal. Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna,” märkis Leis.
“Seal ei hoitud ennast tagasi. Nad rääkisid täiesti avameelselt, kes nad on, millega nad tegelevad, mis kuritegusid on toime pannud ja millised on struktuurid,” kinnitas riigiprokurör Vahur Verte.
“See seltskond on hämmastavalt rahvusvaheline. Nad räägivad, kuidas ajavad asju kolumbialastega, ja järgmisel päeval suhtlevad inimestega Moskvas. See näitab globaalse narkoäri mõõdet ja seda, kuidas Eesti organiseeritud kuritegevus on selles võrgustikus üks oluline lüli,” lisas Leis.
“Mõned võtmefiguurid selles võrgustikus, mis tõi narkootikume Hispaaniast või Hollandist Soome, olid eestlased. Ka paljud kullerid ja vahendajad, näiteks rahapesijad, olid eestlased,” selgitas Hämäläinen.
Riigiprokurör Vahur Verte, kes tegeles enamiku Anomi juhtumite kohtusse viimisega Eestis, kinnitab, et suur osa siinseid tegelasi olid moel või teisel juba varem teada ja mitmed isegi juba 2021. aasta kevadtalvel aktiivse uurimise all, kuid ootamatult sülle langenud FBI materjal andis oluliselt juurde. Nii Eesti kui Soome uurimise materjalid on tohutud ja tegelasi on kümneid, aga võtame kasvõi kaks meest: Gert Raal, kes politsei andmetel kasutas Anomis aliast Mendoza, ja Ario Feldmann varjunimega Asus.
2021. aasta veebruari lõpus on nende mahitusel teel Eestisse viis kilo kokaiini, mis on peidetud vana Peugeot 308 sisse. Kuna kurjategijad kahtlustavad, et politseil on hais ninas, jäetakse auto Riias tänava äärde seisma ja püütakse välja mõelda, kuidas väärtuslik laadung ohutult Eestisse saada. Pärast mitmepäevast nuputamist otsustatakse auto fiktiivselt maha müüa ja uue omaniku nimel tellida treiler, mis transpordib Peugeot tühja parklasse Ambla kiriku juures.
“Viis kilo kokaiini on Eesti mõistes röögatu kogus. Me ei räägi siin paarist-kolmest doosist, vaid potentsiaalsest kogusest, millest piisaks kümnetele tuhandetele narkojoobe tekitamiseks, ja selle rahaline väärtus on tohutu,” nentis Verte.
27. veebruari hilisõhtul, kui järgmised kambajõmmid Ambla kiriku parklasse kokaiini ära tooma lähevad, tekib politseiga dramaatiline tagaajamine, aga nad nabitakse lõpuks kinni. Raal ja Feldmann mõistatavad samal ajal Anomis, kuhu kutid kadusid. Ööpäev hiljem jõuabki pärale, et mehed ja kraam on kadunud. Mehed arutavad Anomite tühjendamist, aga esialgu ei kahtlusta, et telefonid lekivad. Raal usub, et kinni peetud kamraadid peavad suu.
Kurjategijatel kärssab korraga mitmest otsast. Samal ajal liigub Hispaaniast Eesti kaudu Soome kokku üle saja kilo hašišit, mis on peidetud küpsiste sekka. Osa sellest laadungist kuulub Soome politsei andmetel Mendozale ehk Gert Raalile. Kuid taas tekib probleem: koorem jõuab küll märtsi esimestel päevadel Soome ja laaditakse Helsingi laohoones maha, aga asjaosalised haistavad ohtu. Sadade tuhandete väärtuses marihuaanat ootab laos, aga keegi ei julge järgi minna.
“Kui saadetis Soome jõudis, vahistasid võimud kohe kaks kullerit. Seepeale hakkasid teised muretsema, et narkootikumid on laos, aga politsei on kaks meest kätte saanud. See oli dramaatiline ja isegi kergelt koomiline suhtlus,” kirjeldas Hämäläinen.
Tegelikult ongi ladu Soome tolli jälgimise all, kes lõpuks hoonesse siseneb ja leiab hašiši. Sarnaseid episoode on Anomiga seoses ainuüksi Soomes ja Eestis kümneid. FBI suur salaoperatsioon Anomiga saab lõpuks avalikuks 2021. aasta juunis, kui õiguskaitseorganid teevad eri riikides sadu läbiotsimisi ja vahistavad sadu isikuid.
“Ma ei saanud oma klientidelt erilist reaktsiooni, sest kõik teadsid, et nende telefonidega kaasnevad riskid. Ma ei öelnud kunagi, et see on sajaprotsendiliselt kindel. Mõned inimesed võivad muidugi vihased olla, aga nii see juba on,” nentis Alex.
Kokkuvõttes hinnatakse, et Anomi materjalid aitasid Soomes paljastada umbes kahe tuhande kilo uimastite salakauba ja muid kuritegusid, sealhulgas mõrva kavandamise. Mitmes kohtuasjas on keskses rollis Eesti päritolu tegelased. Eestis saadeti kohtu alla 28 isikut, sealhulgas mehed, kes panid Poolas püsti põrandaaluse labori, kus toodeti sada kilo amfetamiini. Gert Raal mõisteti vangi ja teda ootab täiendav süüdistus Soomes. Ario Feldmann on rahvusvaheliselt tagaotsitav ja redutab väidetavalt Türgis.
“See oli neile väga valus. Seda on näha ka kohtumenetluses, kus tõendite lubatavuse üle on vaieldud kuni Riigikohtuni. See oli väga valus,” kinnitas Ago Leis.
“Meie eesmärk ei ole väita, et sellise operatsiooni eesmärgid ei ole õilsad või põhjendatud, aga see ei tähenda, et selleks võiks kasutada ükskõik milliseid abinõusid,” rõhutas Altroff.
Filmilik erioperatsioon oli tohutu töövõit, aga sellel on kriitikute sõnul ka varjukülg. Advokaadibürood, kus töötavad Altroff ja Potisepp, esindavad mitut Anomi tõendite abil süüdi mõistetud meest. Nad väidavad, et Anomi tõendeid poleks tohtinud üldse kasutada, ja viisid vaidluse riigikohtuni.
“Võib võrdlemisi kindlalt väita, et kogu selle operatsiooni ülesehituse peamine eesmärk oligi varjata, kuidas need tõendid tegelikult koguti,” nentis Sander Potisepp.
Kaitsjate sõnul varjab FBI tänaseni, kuidas Anomi materjalide kogumine täpselt käis, mistõttu ei saa olla kindel nende adekvaatsuses. Riigikohus pidas kaasust niivõrd oluliseks, et 2024. aasta oktoobris peeti avalik istung ja 2025. aasta alguses otsustas kohus, et jänkides pole põhjust kahelda ja tõendid jäävad jõusse.
“Saan üksnes viidata sellele, mida oleme korduvalt USA kolleegidelt küsinud – et nad selgitaksid operatsiooni ülesehitust ja kinnitaksid, et see viidi läbi siseriiklike seaduste kohaselt. Seda on nad meile ka korduvalt teinud,” selgitas Verte.
Läinud sügisel lekkisid aga Anomi operatsiooni puudutavad dokumendid USA ja Leedu ametnike suhtluse kohta 2019. aastast. Kaitsjate sõnul näitavad need, et operatsiooni aluseks olnud Leedu kohtu load rajanesid valel. Mitu suurt väljaannet tegid sellest lood, sealhulgas Hämäläinen.
“Lekkinud dokumentide põhjal tundub, et leedulased soovitasid ameeriklastel taotlustest infot välja jätta, sest neil oli sõnumite kopeerimiseks vaja Leedu kohtu luba,” märkis Hämäläinen.
“Leedu kohtunike eest varjati fakti, et see on FBI enda väljatöötatud seade ja server. Neile jäeti mulje, et seadmed on väljatöötatud mingi kuritegeliku võrgustiku poolt. Leedulased ütlesid väga selgelt, millised sõnastused võivad olla problemaatilised ja milliseid nurki tuleks kasutada, et loa andmine oleks võimalik. Nii et see oli sisult sohk,” nentis Altroff.
Alex oli algul USA-s silmitsi üle 20-aastase vangistuse ja miljonitesse ulatuva kahjunõudega. Ta läks kokkuleppele, millega võttis omaks narkoärile ja rahapesule kaasaaitamise, ning vastutasuks piirdus vanglakaristus kolme aastaga. Kuigi mitme riigi kõrgeimad kohtud on jätnud Anomi tõendid jõusse, leiavad kaitsjad, et leitud kirjad on mängumuutja. Seetõttu tegid vähemalt kaks Eesti kinnimõistetut kaebuse Euroopa kohtusse.
“Sellest peaks hoolima seepärast, et riik peab järgima seadusi samamoodi nagu inimene ise. Kui me aktsepteerime seda, et riigid lähevad seadustest ringiga mööda või viivad läbi tõendipesu, siis toob see kaasa kuritarvitusi,” rõhutas Altroff.
“See oli äärmiselt ebaseaduslik ja nad üritasid seda varjata. Avalikkus peab teadma, mis juhtus. Nad ütlevad, et rikkusid seadust, aga tegid midagi head – see on nagu Pandora laeka avamine,” ütles Alex.
“See on mõttekäik, millest ma aru ei saa – kuidas see lihtsale inimesele saatuslikuks saaks? On potentsiaalselt ohtlik mõelda, et kurjategijad võivad teha rahvusvahelist koostööd, aga politsei, kes peaks kodanikke kaitsma, seda teha ei tohi,” vaidles Verte vastu.
Jänkide aktsiad ei ole viimasel ajal teatavasti kuigi kõrged ning saab näha, kuidas kohtuvaidlused lõpevad. Anomi operatsioonist on juba kirjutatud raamat ning kuuldavasti kavandatakse ka mängufilmi.