Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki Su-34, väidavad Ukraina meediakanalid viitega Vene sõjakorrespondentide teadetele.

Sellest kolmapäeva õhtul teatanud sõjauudiste veebisait Militarnyi.com, viitas Venemaa propagandistide sotsiaalmeedias avaldatud teadetele, kuid lisas, et see vajab täiendavat kontrollimist. Arvatavalt hukkusid lennuki mõlemad meeskonnaliikmed. 

Vene ründelennuki allatulistamist kinnitavad siiski ka mitmed avaandmete analüüsiga tegelevad sotsiaalmeediakontod. “Su-34. Muide, me tulistasime selle alla. Ootame kindralstaabi teadet. See on see, mis lendas pool tundi tagasi Mustal merel,” seisab Telegrami kanali Oko Gora sõnumis, teatas väljaanne Dialog.ua.

Ründelennuk Su-34 on üks peamisi lennukitüüpe, mida Venemaa kasutab Ukraina territooriumile suunatud rünnakute ajal liugpommide kohaletoimetamiseks.

Väidetavalt maksab üks selline lennuk umbes 34 miljonit dollarit.

Su-34 allatulistamine toimub Ukrainale tehtavate õhurünnakute intensiivsuse järsu suurenemise ajal. 2025. aasta oktoobris suurendas vaenlane märkimisväärselt liugpommide kasutamist. Kuu jooksul heitsid okupandid Ukraina kaitseväe positsioonidele ja rindejoone linnadele üle 5328 juhitava pommi.

Zelenski ja Macron leppisid kokku lennuki- ja raketitarnetes

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas kolmapäevast pärast vestlust Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, et Ukraina saab peagi Prantsusmaalt täiendavaid generaatoreid ning sel aastal on oodata uusi lennukite ja õhutõrjerakettide tarneid.

“Muidugi arutasime, kuidas tugevdada meie energiaalast vastupidavust. Lähitulevikus saab Ukraina Prantsusmaalt generaatoreid. Samuti on sel aastal oodata Prantsuse lennukite, õhutõrjesüsteemide rakettide ja lennukipommide lisatarneid,” sõnas Zelenski pärast kõnelusi.

Samuti andis Ukraina riigipea Macronile ülevaate olukorrast rindel ja Venemaa kaotustest.

Ukraina president tänas oma Prantsuse kolleegi kaastundeavalduse eest seoses Venemaa rünnakutega tsiviilelanike vastu, mille hulgas Harkivi oblastis toimunud reisirongi ründamisega.

Zelenski ja Macron arutasid ka diplomaatilisi pingutusi, mille hulgas kohtumisi Abu Dhabis ja võimalikke tulevasi ettevõtmisi.

“Käsitlesime ka vastutegevust Venemaa varilaevastikule. Emmanuel rääkis asjakohasest seadusandlikust tööst ja me loodame olulistele otsustele,” sõnas Zelenski.

Omalt poolt kirjutas Macron pärast vestlust sotsiaalmeedias, et Prantsusmaa ja selle partnerid on mobiliseeritud Ukrainat energiasektoris aitama.

“Pärast Prantsusmaa kaaseesistumisel toimunud juhtivate tööstusriikide ühenduse G7+ kohtumist saadetakse Ukrainale generaatoreid, et aidata elanikkonnal talv üle elada. Prantsusmaa seisukoht on selge ehk me toetame Ukrainat nii kaua kui vaja, et ta suudaks end kaitsta ja tõrjuda Venemaa peetavat agressioonisõda,” rõhutas Macron.

Prantsusmaa president mõistis suurima otsustavusega hukka Venemaa rünnakud tsiviilelanike ja energiataristu vastu ning nimetas hiljutist rünnakut reisirongile Harkivi oblastis vastuvõetamatuks.

Macron kinnitas veelkord, et Ukraina võib tahtekoalitsiooni raames Prantsusmaale loota.

“Jätkame tööd tingimuste loomiseks õiglase ja püsiva rahu jaoks, mis tagab Ukraina ja Euroopa julgeoleku. Arutasime eelmisel nädalal Abu Dhabis alanud läbirääkimiste edenemist. Jõudsime ühisele järeldusele, et eurooplased peavad olema täielikult kaasatud aruteludesse, mis neid otseselt puudutavad,” lisas Macron.

President Macron pidas varem jaanuaris kinniseid konsultatsioone parlamendierakondade esindajatega seoses mitme tuhande Prantsuse sõduri võimaliku paigutamisega Ukrainasse pärast rahulepingu sõlmimist.