Andmesidekatkestuse korral jääks üldjuhul kättesaadavaks nii kiire abi abivajajale, elanikkonna ohuteavitus, pankadevahelised maksed kui ka riigikassast rahastatud kulude katmine, leiab riigikontroll. Kui neid auditis vaadeldud teenuseid on vaja käigus hoida ilma andmesideta, tuleb arvestada täiendava ajakulu ja ebamugavusega.
Andmeside katkemisel võivad pääste, kiirabi ja politsei jõuda abivajajale appi tavapärasest hiljem, kuna andmeside puudumisel on raskem saada ühendust häirekeskusega, kellel võivad omakorda tekkida ka viivitused hädaabiteadete menetlemisel ja abi määramisel ning reageerivate üksustega sidepidamisel.
Andmeside katkemine toob kaasa ka mobiilse kõneside katkemise ning inimesed ei pruugi saada häirekeskusega telefoni teel ühendust. Abi saamiseks on sellisel juhul ainsaks võimaluseks pöörduda lähimasse ettejuhtuvasse politseijaoskonda, päästekomandosse või kiirabi teenusepakkuja poole, kes saavad aidata oma sidevahenditega korraldada vajaliku abi pakkumist või vahendamist.
Andmeside katkemisel on häiritud ka häirekeskuse sidepidamine sündmuskohale sõitvate reageerivate üksustega, sest tavapäraselt kasutatakse sündmuskohal tegutsejatega sidepidamiseks andmesidest sõltuvaid viise. Siseministri selgituse kohaselt tegeletakse reageerivate üksustega sidepidamiseks alternatiivsete andmesidest sõltumatute võimaluste laiendamisega.
Inimeste teavitamine ohtudest toimib andmesidest sõltumatult vaid raadiolevi abil Eesti Rahvusringhäälingu Vikerraadio kaudu. Eesti Rahvusringhääling tegeleb arendusega, mis võimaldaks tulevikus andmeside katkemise korral edastada ohuteavitust ka televisioonis vabalevi kaudu.
Andmeside katkemisel ei ole võimalik sireeniseadmeid keskselt käivitada. See seab olulised piirangud avalikus ruumis viibivate inimeste teavitamisele vahetust ohust. Sireene saab küll alternatiivselt käivitada, aga seda pole päästeamet praktikas järele proovinud.
Pankadevahelisi makseid ning riigikassa kaudu tehtavaid makseid saab teha ka ilma andmesideta, kuid maksete toimumise kiirus väheneks andmeside katkemisel oluliselt. Teenuse lõppkasutajatel tuleb arvestada, et välkmakseid ei saa sel juhul sooritada ning maksete laekumine võtab võrreldes harjumuspärasega oluliselt rohkem aega.
Kui makseinfo jõuab pangani, siis pankade vahel saab makseinfot liigutada ka ilma andmesideta. See on Eesti Pangal koostöös kommertspankadega läbi mõeldud. Kaardimaksete toimimine ilma andmesideta polnud auditi ajaks veel tervikuna välja arendatud. Kriisi ajal on nii kaupade ja teenuste eest tasumisel kui ka riigiasutuste toimimiseks vajalike kulude katmisel on jätkuvalt oluline sularaha.
Justiits- ja digiministeerium on elutähtsa andmesideteenuse toimepidevuse korraldamisel lähtunud hädaolukorra seaduse nõuetest, ent mõned riskid vajavad suuremat tähelepanu.
Ministeerium on oma ettevalmistustes tähelepanu pööranud elektrikatkestuse kui andmesideteenusele kõige suuremat mõju avaldava stsenaariumiga, kuid ministeeriumi ja sideettevõtete plaanid ei selgita, kuidas maandatakse sidevaldkonnas neid riske, mis tulenevad tõrgetest teiste elutähtsate teenuste osutamisel, näiteks sideettevõtete kütusega varustamisel.
Samuti ei selgunud plaanide analüüsimisel, mis ulatuses ollakse valmis riigisisese kaabelandmeside rikete kõrvaldamiseks. Plaanid annavad juhiseid ainult probleemide korral andmeside välisühendustega.
Justiits- ja digiministeerium on hädaolukorra lahendamise plaanis sõnastanud olulised andmeside toimepidevuse põhimõtted, kuid plaanidest ei nähtu, et ministeerium ja sideettevõtjad oleksid põhimõtete rakendamises ühel lainel.
Näiteks on justiits- ja digiministeerium otsustanud, et esimeses järjekorras tuleb sideteenused taastada häirekeskuse regionaalsetes keskustes ning objektidel, mis tagavad energeetika toimepidevuse. Ent plaanidest ei selgu, kuidas ja milliste ressurssidega peaks sideettevõtted seda korraldama. Seetõttu näeb riigikontroll, et kriisiolukorras võib tekkida möödarääkimisi näiteks riigi toimimiseks oluliste objektide ja asutuste andmeside taastamisel või ka andmeside üleriigilisel piiramisel.
Riigikontroll soovitas justiits- ja digiministril täpsustada sidevaldkonna hädaolukorra lahendamise plaanis, kuidas tagada kaabelandmeside toimepidevust, strateegiliste põhimõtete ellurakendamist ning maandada kriitiliste teenuste omavahelisest sõltumisest tekkivaid riske.
Riigikontroll andis auditis detailsemaid soovitusi siseministrile ja rahandusministrile. Muu hulgas soovitas riigikontroll siseministril suurendada võimalusi kasutada tavaandmesidest autonoomseid sidekanaleid ning muuta sireeniseadmed toimepidevamaks.
Riigikontrolli auditiga saab põhjalikumalt tutvuda siin.
Justiits- ja digiministeerium teatas, et tunnustab riigikontrolli põhjaliku ja vajaliku töö eest kontrolliaruande ning suhtub täie tõsidusega selles toodud tähelepanekutesse digiriigi toimimiskindluse tagamisel.
“Riigikontrolli töö on olnud põhjalik ja see audit on meile väärtuslikuks tööriistaks. Turvalisus ja kriisikindlus on protsessid, mis vajavad pidevat arendamist,” ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Minister märkis, et ministeerium on küll nõus auditi peamise järeldusega, et paberil olevad plaanid ja tegelik võimekus tuleb veelgi paremini sünkroniseerida, kuid mitmes kriitilises punktis on ministeeriumil tegelikkuses juba praegu toimivad lahendused olemas.