Majanduskasvu nõukoda arutas kohtumisel peaministriga seni nõukojas heaks kiidetud bürokraatia vähendamise ettepanekute elluviimise seisu alates planeerimisseaduse muudatustest kuni riigihangete paindlikumaks muutmiseni. Eraldi teemana arutati teise pensionisamba investeeringute tulevikukindlamaks ja paindlikumaks muutmist.
Peaminister Kristen Michali sõnul võtab valitsus nõukojast tulnud ettepanekute elluviimist tõsiselt. „Nõukoja ettepanekuid on valitsus põhjalikult arutanud. Paljud nendest on tänaseks juba seadustesse või vähemalt eelnõudesse jõudnud. Töölepingud saavad olema paindlikumad ja planeeringud lihtsamad ja kiiremad,“ lausus peaminister lisades, et ka värskelt stardi saanud Eesti. AI algatus on saanud inspiratsiooni majanduskasvu nõukoja edust.
Eraldi teemana räägiti kohtumisel teise pensionisamba tulevikust. „Teise pensionisambasse kogutud raha väljavõtmise lubamine eelmise valituse poolt teeb karuteene meie inimeste heaolule ja tulevikule. Väheneva tööealise elanikkonnaga riigis me peame oma inimeste kindlustunde tagama. Tuleb leida lahendused, kuidas tagada tänastele töötajatele ja fondidele investeeringute stabiilsus,“ lisas Michal.
Nõukoja juht Viljar Arakas sõnas, et teise pensionisamba investeeringute kindlustamist on nõukoda juba arutanud. „Oleme pensionisüsteemi tulevikukindlust nõukojas ka varasemalt arutanud, muuhulgas EstVCA saadetud ettepanekuid pensionifondide investeerimisvõimekuse kasvatamiseks. Jätkame võimaluste analüüsiga ka edaspidi,“ täiendas Arakas.
Nõukojale esitatud ettepanekute üldist elluviimist kommenteerides möönis Arakas, et iga seadustesse või praktikasse jõudnud muudatus lööb juba õhu oluliselt puhtamaks. „Iga samm bürokraatia vähendamiseks on väärtuslik, alates keskkonnalubade väljastamise lihtsustamisest kuni planeeringuprotsessi lühendamiseni,“ märkis Arakas. „Suur tunnustus juba tehtu eest statistikaameti ning maksu- ja tolliameti juhtidele, kes teevad andmete esitamise ühtlustamisega ettevõtjate elu oluliselt lihtsamaks.“
Nõukoja liikmed arutasid peaministriga ka teisi teemasid nagu riigiasutuste juhtide professionaalsus ja ettevõtlussõbralikkus, avaliku sektori IT-investeeringute efektiivsus, Euroopa Liidu regulatsioonidest tulevate uute nõuete põhjalikum ja varasem seire ning analüüs.
Riigisekretär Keit Kasemets andis ülevaade töös olevatest suurematest teemadest. „Tänaseks on nõukoja ettepanekutest 40 ellu viidud ja teist sama palju jõudnud riigikogu menetlusse. Järgmistel kuudel peaksid heakskiidu saama töökeskkonna ja töötervishoiu nõuete lihtsustamine ja keskkonnamõjude hindamise lihtsustamine,“ tõi Kasemets näiteid. „Riigikantselei viib sügiseks läbi olulisemate ettepanekute mõjude analüüsi. Tehtud otsuste mõjude analüüs peaks edaspidi olema heaks praktikaks kogu avalikus sektoris.“
Jaanuari lõpu seisuga on nõukojale esitatud 742 majanduskasvu hoogustamisele ja bürokraatia vähendamisele suunatud ettepanekut, millest nõukoda on valitsusele esitanud 313. Ellu on viidud tänaseks 40 ning riigikogu menetluses on nendest 42 ettepanekut.
Ülevaade nõukojale tehtud ettepanekutest ning nende elluviimisest: https://www.riigikantselei.ee/majanduskasvu-noukoda
Loe teisi uudiseid SIIT
Related
Post navigation