Samasuguse sümboolse lati lähistele läks ka hõbe – mis oleks 120 dollarit.
Kulla hetkehind käis varavalges ära rekordilise 5591,61 dollari juures ning on pärast 2,6-protsendilist tõusu praegu 5538,69 dollari tasemel, kirjutab Reuters.
«Ameerika Ühendriikide kasvav riigivõlg ning ebakindlus, mille on tekitanud märgid sellest, et globaalne kaubandussüsteem on killustumas piirkondlikeks blokkideks, vastupidiselt varasemale USA-kesksele mudelile,» ajendavad investoreid kullasse sukelduma, ütles Marexi analüütik Edward Meir.
Esmaspäeval ületas kuld esmakordselt märgilise 5000 dollari piiri ning on selle nädalaga kosunud juba üle 10 protsendi, tõugatuna assortiist, mille moodustavad turvasadama vajadus, keskpankade kullaostu ralli ning nõrgenev dollar.
«Kuld ei ole enam pelgalt kriisikaitse ega inflatsioonikaitse; teda vaadatakse üha enam kui neutraalset ja usaldusväärset vara talletamise vahendit, mis pakub ka mitmekesistamise võimalust üle laiema makrorežiimide spektri,» kirjutasid klientidele OCBC analüütikud.
Käesoleva 2026. aasta algusest on kuld kallinenud enam kui 27 protsenti, mullune kulla kogukasv oli 64 protsenti.
«Kuigi selle ralli paraboolne olemus annaks justkui mõista, et tagasitõmbumine pole kaugel, jäävad seda kandvad fundamentaalsed jõud kõigi eelduste kohaselt paika kogu 2026. aasta jooksul, mistõttu mistahes langusjõnksusid võetakse kui atraktiivseid ostuvõimalusi,» ütles IG turuanalüütik Tony Sycamore.
The Wall Street Journal kirjutas eile, et kullafutuurid said kirja oma ajaloo suurima ühepäevase dollarites arvestatud tõusu, kerkides korraga kui 220 dollari jagu troiuntsist ja saavutades seeläbi 5301,60 dollarit untsist – mis on tänaseks tõenäoliselt juba seljatatud.
Selle hüppe kohta kirjutas The Wall Street Journal, et järgmise kuu kokkuleppehinnad tõusid 4,4 protsenti, mis oli suurim seesugune ühepäevane kasv alates märtsist 2020.