Kaks USA allikat ütlesid Reutersile, et Trump tahab luua tingimused režiimivahetusele. Selleks uurib ta võimalusi anda lööke komandöridele ja institutsioonidele, keda ja mida Washington peab vastutavaks Iraani meeleavalduste vägivaldse mahasurumise eest, et anda meeleavaldajatele kindlus, et nad suudavad valitsusest ja julgeolekusüsteemist jagu saada.
Üks USA allikas ütles, et Trumpi abide arutatavate võimaluste hulgas on ka palju suurem rünnak, millel peaks olema kestev mõju, ilmselt ballistiliste rakettide vastu, millega saab rünnata USA liitlasi Lähis-Idas, või uraani rikastamise objektide vastu.
Teine USA allikas ütles, et Trump ei ole veel teinud lõplikku otsust muu hulgas ka selle kohta, kas üldse sõjategevuse teed minna.
USA lennukikandja grupi saabumine sel nädalal Lähis-Itta on laiendanud Trumpi võimalusi sõjaliseks tegevuseks.
Neli araabia ametnikku, kolm lääne diplomaati ja üks lääne kõrgetasemeline allikas ütlesid Reutersile, et nad on mures, et inimeste tänavatele toomise asemel võivad sellised löögid hoopis nõrgestada protestiliikumist, mis on niigi šokis pärast võimude kõige verisemaid repressioone pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni.
Lähis-Ida Instituudi Iraani programmi direktor Alex Vatanka ütles, et ilma ulatusliku sõjaväelaste poolevahetuseta jäävad Iraani meeleavaldused „kangelaslikeks, aga relvituteks“.
Trump õhutas eile Iraani tegema tuumarelvade asjus diili ning hoiatas, et mistahes USA tulevane rünnak tuleb tõsisem kui juunikuine löökide andmine kolme tuumaobjekti vastu. Trump nimetas piirkonnas olevaid USA laevu Iraani liikuvaks armaadaks.
Iraani kõrge ametnik ütles Reutersile, et Iraan valmistub sõjaliseks vastasseisuks, kasutades samal ajal diplomaatilisi kanaleid. Ametniku sõnul ei näita aga Washington üles avatust diplomaatiale.
Iraan on valmis dialoogiks vastastikuse lugupidamise ja huvide alusel, aga kaitseb end nagu ei kunagi varem, kui on sunnitud, teatas Iraani missioon ÜRO juures eile X-is.
Trump ei ole avalikult öelnud, mida tema diil peaks sisaldama.
Iisraeli ja USA vahelise planeerimisega otseselt kursis olev Iisraeli ametnik ütles Reutersile, et Iisrael ei usu, et ainuüksi õhurünnakutega saaks islamivabariigi kukutada.
„Kui te kavatsete režiimi kukutada, peate te saapad maha panema,“ ütles Iisraeli ametnik, märkides, et isegi kui USA tapaks Iraani kõrgeima juhi, ajatolla Ali Khamenei, tõuseks Iraanis uus juht, kes ta asendaks.
Iisraeli ametniku sõnul saaks Iraani poliitilist kurssi muuta ainult välise surve ja organiseeritud sisemise opositsiooni kombinatsioon. Ametniku sõnul on Iraani juhtkond meeleavalduste tõttu nõrgenenud, aga kontrollib olukorda ikkagi kindlalt.
Mitmed USA luureettekanded jõudsid samale järeldusele, et tingimused, mis viisid meeleavaldusteni, on endiselt olemas ja nõrgestavad valitsust, aga suuremaid murdumisi ei ole režiimis toimunud, ütles kaks allikat Reutersile.
Lääne allikas ütles, et usub, et Trumpi eesmärk näib olevat tekitada muudatus juhtkonnas, mitte režiim kukutada, mis annaks samasuguse tulemuse nagu Venezuelas, kus vahetati välja ainult president, mitte kogu juhtkond.
Khamenei on avalikult tunnistanud, et meeleavalduste käigus on hukkunud mitu tuhat inimest. Ta süüdistab USA-d, Iisraeli ja „õhutajaid“.
86-aastane Khamenei on igapäevase valitsemise juurest tagasi tõmbunud, vähendanud avalikke esinemisi ja arvatakse viibivat kindlustatud kohas.
Igapäevane valitsemine on läinud revolutsioonilise kaardiväega seotud tegelaste nagu Ali Larijani kätte.
Khameneil on aga endiselt öelda lõplik sõna sõja, järglase ja tuumastrateegia kohta, mis tähendab, et poliitiline muutus on väga keeruline, kuni Khamenei lavalt lahkub, ütles allikas.
Allikas hoiatas, et Khameneil ei ole selget järeltulijat. Araabia allikad usuvad, et selles vaakumis võiks võimu üle võtta revolutsiooniline kaardivägi, mis kinnitaks karmikäelist valitsemist ning süvendaks tuumavastasseisu ja pingeid regioonis.
Mistahes järeltulija, keda peetaks välise surve abil võimule saanuks, tõrjutaks kõrvale ja see tugevdaks, mitte ei nõrgestaks revolutsioonilist kaardiväge, ütles allikas.
Kogu regioonis alates Pärsia lahe riikidest kuni Türgini on ametnikud Iraani kokkuvarisemise vastu – mitte sümpaatiast Teherani vastu, vaid hirmust, et segadus 90 miljoni elanikuga riigis, kus on olemas usu- ja etnilised lõhed, võib tekitada ebastabiilsust ka väljaspool selle piire.
Iraanis võib puhkeda kodusõda, nagu juhtus pärast USA 2003. aasta sissetungi Iraagis, hoiatasid lääne diplomaadid. See tooks kaasa põgenikelaine, õhutaks islamistlikke relvarühmitusi ja katkestaks naftavood läbi Hormuzi väina.
Analüütik Vatanka hoiatas, et suurim oht oleks killunemine „varase järgu Süüriaks“, kus kõik võitleksid kõigi vastu.
Pärsia lahe riigid, mis on USA pikaaegsed liitlased ja kus on USA suured sõjaväebaasid, kardavad, et on Iraani kättemaksu esimesed sihtmärgid. See võib hõlmata ka Teherani liitlaste, Jeemeni huuthide rünnakuid Iraani saadetud rakettide ja droonidega.
„Ühendriigid võivad päästikule vajutada, aga tagajärgedega ei pea elama nemad, vaid meie,“ ütles üks araabia allikas.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (4)