Välisministeeriumi pressiesindaja Bretty Sarapuu sõnul ei ole Eesti saanud kutset Trumpi rahunõukogusse.
Trump alllkirjastas möödunud nädala neljapäeval rahunõukogu asutamisdokumendi. Nõukogu esimees peaks alustama Gaza konflikti lahendamisega ning seejärel laiendama seda teiste konfliktidega tegelemiseks.
Meedias on levinud ka teated, et Trumpi administratsioon näeb organit ÜRO potentsiaalse asendajana, kriitikud ja mõned riigijuhid on selle juba hukka mõistnud ÜRO õõnestamise pärast. „Ma arvan, et rahunõukogu saab olema kõigi aegade kõige prestiižsem nõukogu ja see saab tehtud palju tööd, mida oleks pidanud tegema ÜRO,“ sõnas Trump eelmisel nädalal. „Ja me teeme ÜRO-ga koostööd. Aga rahunõukogu saab olema eriline. Meil saab olema rahu.“
USA president Donald Trump võib potentsiaalselt jääda oma „rahunõukogu“ etteotsa kogu eluks, ütles USA ametnik telekanalile ABC News.
Praeguste plaanide kohaselt kestab riikide liikmelisus kolm aastat, kuid Valge Maja teatel saavad riigid ka alaliseks liikmeks saamiseks panustada projekti miljard dollarit. Ühe allika sõnul võivad mõned riigid panustada oluliselt vähem, umbes 20 miljonit dollarit.
Rahunõukogu moodustamine seisab silmitsi tõsise vastutuulega USA liitlaste poolt, kes ei aktsepteeri Trumpi püüdluseid omandada Gröönimaa. Samuti on nõukokku kutsutud Venemaa, hoolimata tema jätkuvast agressioonist Ukrainas ja Trumpi administratsiooni avaldusest, mille kohaselt kujutab Venemaa endast ohtu USA julgeolekule.
ELi liikmesriikidega jagatud konfidentsiaalses analüüsis väljendas Euroopa välisteenistus muret, et rahunõukogus koondub võim Trumpi kätte. Nädala alguses koostatud dokumendis kirjutati, et rahunõukogu harta tekitab muret ELi põhiseaduslike põhimõtete seisukohast.
Säte, mille kohaselt liikmesriigi valik oma osalemise taseme kohta vajab esimehe heakskiitu, kujutab endast põhjendamatut sekkumist iga liikme organisatsioonilisse autonoomiasse, lisas ELi diplomaatiline teenistus.
„Meil on tõsiseid kahtlusi mitmete rahunõukogu põhikirja elementide suhtes, mis on seotud selle ulatuse, juhtimise ja vastavusega ÜRO põhikirjale,“ ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa neljapäeval pärast Euroopa juhtide kohtumist.
Mitmed EL-i riigid, näiteks Prantsusmaa ja Hispaania, on teatanud, et nad ei kavatse nõukoguga liituda. Saksamaa ja Itaalia teatasid reedel, et oleksid valmis liituma, kuid põhiseaduslikud sätted takistavad seda. Itaalia peaminister Giorgia Meloni väitis, et rahunõukogu läheb vastuollu sättega, mis keelab Itaalial liituda rahvusvaheliste organisatsioonidega, kus ühel üksusel on rohkem võimu kui teistel.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (17)