Lõuna-Ameerikas, Brasiilias ja Argentinas maapinna all, on teadlased avastanud muljetavaldava võrgustiku tohutuid maa-aluseid tunneleid, mille pikkus ulatub kuni 600 meetrini, kirjutab Daily Galaxy. Need urud on suured ja korrapärased, ent uurijad välistavad nii looduslikud geoloogilised protsessid kui ka inimtekkelise päritolu. Uuringud viitavad, et need tunnelid kaevasid jääajal elanud hiiglaslikud laisiklased, praeguseks väljasurnud rohusööjad, kelle suurus oli, nagu tänapäeva elevantidel ja kellel olid tohutud esikäpad pikkade kõverate küünistega, mis sobisid suurepäraselt kaevamiseks.
Paljud tunnelid on siledate seinte, kaarjate lagede ja nähtavate küünejälgedega. Uurijate hinnangul võisid loomad neid kasutada varjualusena, kehatemperatuuri reguleerimiseks, pesitsemiseks ning isegi pikaajaliseks ühiseks eluks. Mitmed käigud on nii suured, et neid peeti alguses looduslikeks koobasteks või isegi mahajäetud kaevandusteks.
Väljasurnud laisiklased (Megatheriumid) olid taimtoidulised, ent suuruselt võrreldavad tänapäeva elevantidega, kes võisid kaaluda mitme tonni jagu. Erinevalt tänapäeva väikestest puudel elavatel laisklastest elasid nad maapinnal ning olid kohastunud kaevamiseks. Nad surid välja umbes 10 000–12 000 aastat tagasi, pärast viimast jääaega. See ajajärk kattub ajaga, mil Ameerikasse jõudsid esimesed inimesed.
Tunneleid käsitlevat teadusartiklit saab lugeda SIIT.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (4)