Vahur Koorits, 29. jaanuar 2026
Eesti riik ei tunne kehtivaid seaduseid, mistõttu on palju pettuseohvrid pidanud kinni maksma laene, mida nad võtnud pole.
Võlanõustaja Terje Lääts kuulis alles kolmapäeva hommikul kolleegilt, et telefonipetiste ohvriks langenud inimesed ei peagi nende nimel võetud laene tagasi maksma. Võlanõustajate töö on tunda võlgu puudutavaid seaduseid, aga ükski asjassepuutuv riigiasutus ei ole võlanõustajatele öelnud, et inimene ei pea tagasi maksma laenu, mida ta ise võtnud pole. Lääts kuulis sellest alles siis, kui tema lauale pandi värske Eesti Ekspress, mis oli sellest loo teinud.
Finantssektori üle valvab Eestis finantsinspektsioon (FI). Õhtuleht pöördus kolmapäeval FI poole mõne lihtsa küsimusega. Näiteks mõnikord petavad petised inimeselt tema PIN-koodid välja ja võtavad võõra inimese nimel laenu. Mõnikord satub inimene petiste mõju alla ja vormistab laenu ise. Kas seal on vahet? Kas FI jälgib, kas laenuandjad informeerivad kliente sellest, et petiste võetud laene ei pea nad tagasi maksma? Mida FI selles valdkonnas teinud on? Kui inimene on ikkagi sellise laenu tagasi maksnud, kas tal tekib õigus see laenuandjalt tagasi nõuda? Kuidas tagasinõudmine käib? Õhtulehe trükkimineku ajaks ei õnnestunudki neile küsimustele vastust saada.