Reinsalu sõnul näeb ta oma igapäevatöös, et lapsed ja noored hoolivad oma tervisest märksa enam, kui sageli arvatakse. „Eesti Õpilasesinduste Liidu pöördumine toob õigustatult esile, et noorte hääl ja kaalutlusvõime peavad terviseotsuste tegemisel olema sisuliselt arvesse võetud,“ sõnas ta. „See on kooskõlas kooliõdede igapäevase praktikaga, kus noored küsivad nõu nii füüsilise kui ka vaimse tervise, sh vaktsineerimise teemadel.“
Reinsalu sõnul tekivad tervisealased küsimused eriti siis, kui noorel on turvaline ja usalduslik keskkond ning täiskasvanu, kelle poole pöörduda. Kooliõde ongi tema sõnul paljudele lastele just see esimene spetsialist, kellega oma muresid ja kahtlusi jagatakse.
„Pean väga oluliseks, et lapsed ja noored oleksid kaasatud neid endid puudutavatesse terviseküsimustesse ja otsustesse. Oma tervise mõistmine ja selle eest vastutuse võtmise õppimine on osa tervisekasvatusest ning algab juba koolieas,“ märkis Reinsalu.
Ta lisas, et kaalutlusvõime olemasolul peab noorel olema võimalus oma tervise üle kaasa rääkida ja teatud juhtudel ka otsustada. „See puudutab ka vaktsineerimist, mis on otseselt seotud lapse keha ja tervisega.“ Samas ei tähenda kaasamine ega otsustusõigus Reinsalu sõnul seda, et vastutus jääks ainult noore kanda või et vanema roll kaoks – vastupidi, oluline on koostöö.
„Praeguses süsteemis juhtub sageli, et lapse vaktsineerimine jääb koolis tegemata puhtalt korralduslikel põhjustel – teade ei jõua vanemani, vastus viibib või tekib segadus. Selline olukord ei teeni lapse huve,“ ütles Reinsalu. „Kooliõed annavad ka edaspidi endast parima, et otsus vaktsineerida või mitte oleks teadlik. Meie roll ei ole kedagi sundida, vaid selgitada, vastata küsimustele, toetada arutelu ning aidata lapsel ja vanemal teha otsus koostöös. Usaldus ja teadlikkus sünnivad avatud suhtluses ning see võtab aega, kuid on lapse tervise seisukohalt vältimatult vajalik.“
Reinsalu sõnul teebki enim muret olukord, kus lapse tervis jääb „ootele“ mitte sisulistel, vaid korralduslikel põhjustel. „Kui süsteemi saab kujundada nii, et selliseid olukordi oleks vähem, on see selge samm lapse huvide parema kaitse suunas,“ sõnas ta.
Reinsalu rõhutas, et lapse tervis vajab tähelepanu, kuulamist ja teadlikke otsuseid ning kooliõed on ka edaspidi valmis sellesse igapäevaselt panustama. Samas peab tema sõnul noorte suurema autonoomiaga kaasnema ka toimiv tugi ja selged kaitsemehhanismid, nagu rõhutasid ka õpilased ise.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (87)