Saksamaa kaitsetööstuskontsern Rheinmetall ja satelliiditootja OHB valmistuvad looma Saksamaa kaitseministeeriumi jaoks uut sõjalist satelliidivõrku, mis peaks tugevdama riigi kosmosevõimekust ja vastama Venemaa ning Hiina sõjalisele võimekusele orbiidil, teatab Reuters. Kuigi projekti on lääne meedias võrreldud Starlinkiga, pole selle peamine eesmärk konkureerida USA süsteemidega, vaid kaitsta Saksamaa ja tema liitlaste kosmoseinfrastruktuuri üha agressiivsemas keskkonnas.
Saksa kaitseminister Boris Pistorius nimetas juba sügisel Venemaa ja Hiina tegevust suurimaks kosmosejulgeoleku ohuks Saksamaale. Tema sõnul on mõlemad riigid arendanud võimekust satelliite segada, pimestada, nendega manipuleerida või isegi hävitada ning Bundeswehri süsteeme on juba rünnatud elektroonilise segamisega. Sarnast olukorda kinnitavad ka Briti sõjaväelased, kelle hinnangul jälgivad Vene satelliidid aktiivselt lääne kosmoseaparaate ning püüavad nende kohta infot koguda.
Erilist muret tekitavad nn inspektorsatelliidid – manööverdamisvõimelised kosmoseaparaadid, mis suudavad teistele satelliitidele väga lähedale liikuda. Kuigi neid kasutatakse ka tsiviilotstarbel, näiteks rikkis aparaatide uurimiseks või eemaldamiseks, peetakse neid sisuliselt kahese otstarbega relvadeks. Venemaa ja Hiina on selliseid süsteeme juba kosmosesse toimetanud ning lääneriigid jälgivad tähelepanelikult nende tegevust. Ka USA-l on oma inspektorsatelliidid, kuid nende kasutus on seni olnud piiratud ja läbipaistvam.
Traditsioonilised suured sidesatelliidid paiknevad sageli geostatsionaarsel orbiidil ligi 36 000 kilomeetri kõrgusel, kus nad „ripuvad“ ühe koha kohal ja katavad tohutuid alasid. Just see teeb nad haavatavaks, sest nende asukoht on kõigile teada ja rünnaku korral on võimalik välja lülitada väga suur osa sidevõrgust. Seetõttu liigub sõjaline mõtlemine aina enam väikeste, kuid arvukate madalal orbiidil paiknevate satelliitide võrkude ehk konstellatsioonide suunas. Selliseid süsteeme on märksa raskem neutraliseerida: sihtmärke on liiga palju ning ühe või mitme satelliidi kaotus ei halvaks kogu võrku.
Just sellele loogikale tugineb ka Saksamaa plaanitav süsteem SATCOMBw Stufe 4, mis peaks 2029. aastaks hõlmama vähemalt sadat sidesatelliiti. Projekt võib saada osa 35 miljardist eurost, mille Saksamaa on eraldanud sõjalise kosmosetehnoloogia arendamiseks. Samale rahale pretendeerib ka Airbusist, Leonardost ja Thalesest moodustatud Euroopa konsortsium.
Globaalne trend on selline, et madal Maa-orbiit täitub kiiresti. SpaceX-i Starlinkil on juba ligi 9500 töötavat satelliiti, Amazon plaanib sinna üle 3000, Hiina arendab mitut tuhandete aparaatidega võrku ning Venemaa püüab sanktsioonidest hoolimata käivitada oma projekti. Paralleelselt arendatakse ka otseseid satelliitide-vastaseid relvi – rakette, lasereid ja elektroonilise sõjapidamise vahendeid.
Seetõttu peetakse just suuri madalal Maa-lähedasel orbiidil olevaid satelliidikonstellatsioone praegu kõige vastupidavamaks lahenduseks nii tsiviil- kui ka sõjaliste vajaduste jaoks. Saksamaa uus projekt sobitub sellesse loogikasse: eesmärk pole pelgalt side tagamine, vaid vastus Venemaa ja Hiina pingutustele kosmost militariseerida ning katse kindlustada Euroopa koht tulevases kosmosejulgeoleku arhitektuuris.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)